Eneseanalüüs

Eneseanalüüs koos näidetega, selgituste ja viidetega tõendusmaterjalidele 

Kuressaare AmetiKooli tegevuskava luuakse üheks aastaks arvestades kooli arengukava eesmärke.

 Oma tegevuste planeerimisel lähtun kooli arengu ja tegevuskavast, õppesuuna tegevuskavast ning isiklikest õppetööalastest tegevustest, huvidest ja arenguvajadustest.

• Enne õppeaasta algust räägin juhtõpetajaga (ka tulemusvestlustel) läbi eesmärgid ja projektid lähtuvalt kooli tegevuskavast. Osad eesmärgid on saavutatavad indivuduaalselt koos õppijatega, nt. 2020 tegevuskavas olnud minu eriala moodulite osade õppeülesannete katsetamine ja arendamine aga osade tegevuste jaoks planeerin ja kaasan kolleege. Nt. meeskonnatöö tulemusel 2022 a. tegevuskavas olnud plaatimise õpperuumide laiendamine ja arendamine, mis sai minu poolt sisendi juba 2020 a. on nüüdseks koostöös majandusjuhi ja kollegidega valmis ning milles toimub õppetöö alates 2022 a. sügisest. Vt. uudislõiku.

• Korduvate (traditsiooniliste) tegevuste analüüs ja uute tegevuste aastaplaani lisamine lähtuvalt õppesuuna ja enesearenguvajadustest.

• Moodulite vastutajana koostan isikliku erialase tööplaani, lähtudes mulle määratud erialamoodulite hulgast ja mahust ning arvestades seejuures ka erialaste kolleegide tegevuste ja õppetööalase koostööga. (erialamoodulid ja lõimingud) 

Isikliku plaani koostamisel lähtun lisaks veel:

       -isiklikest enesearenguvajadustest, planeerides sisse koostööprojekte, koolitusi, õppereise, stažeerimisi jne.

       -panuse andmisse organisatsiooni tegevustesse ja kooli maine kujundamisse nt. paadiralli korraldamine, oskuste ööl erialade tutvustamine, tuleviku kompassil osalemine jne.

• Loon ja täiendan õppematerjale vastavalt õpperühmade täituvusele õppematerjalide veebilehel moodilite kaupa, arvestades ka koolituskaardiga täiskavanud õppijaga.

• Mõtlen läbi õppetööga seotud vajadused moodulite kaupa, tehes koostööd kolleegidega, luues mõttekaarte ja mudeleid moodulite paremaks ülesehituseks. 

• Vastatavalt moodulitele koostan õppeülesanded ja kolleegidega toimuvatel koostööaegadel arutan läbi lõimingukohad lähtudes õppeülesannete iseloomust ja keerukusest ning arvestades õppijate omapäraga. Planeeritud ja loodud ülesannetega saavad kollegid ja teised asjaosalised ning huvilised tutvuda õppetöökoja interaktiivsel virtuaalplaanil nig teha ettepanekuid täiendusteks.

• Kui ühte moodulit õpetab 2-3 õpetajat siis mooduli vastutajana loon töögrupi. Jagan ülesanded, millise mooduli teema eest keegi moodulis vastutama hakkab.

 Tööplaani täiendamine on üsna voolav protsess. Ettepanekud tööplaani täiendamiseks kasvavad välja üldiselt uutest arengutest minu õpetuspraktikas ehitusvaldkonnas. Ettepanekuid tööplaani täiendamiseks esitan ühisel koostööajal kolleegidega, otse juhile tulemusvestlusel või muul kokkulepitud ajal ning tagasiside andmisel õppeaasta lõpus. 

• Õpetajana on mul alati võimalus suhelda ka teiste juhtkonna liikmetega organisatsiooni arengute teemadel. Näiteks toimus 2022 november vestlus kvaliteedijuhiga, ErasmusK2 projekti ideest, mille abil võiks hakata arendama minu ideed VR maja mudeli osas koos partneritega.

• 2019-21 a. olen andnud sisendid õpetajate koolitamise vajadusest digivahendite ja loometehnoloogiate kasutamisel. Sellest lähtuvalt tegin oma õppesuuna siseseid testkoolitusi oskuste ja vajaduste kaardistamiseks. Loodud sai õppimist toetav ja ühendav loometehnoloogiate veebileht. Tänaseks olen koostöös kvaliteedijuhi, õppesuuna juhi ja koolitusjuhiga valmis saanud ka vastav õppekava ja koolitused hakkavad õpetaja täiendõppe raames toimuma regulaarselt 2023 a. kevadel. 

•  2021 a. olen lähtuvalt kaasaegsetsest õpetamismeetoditest ja kaasaegsete tehnoloogiate arengutest erialamaastikul andnud sisendit kompleksülesannete digitaliseerimise ja arendamise vajadusest 3d mudelite baasil, Tänaseks on vastavad tegevused planeeritud 2022-2023 õppeaasta tööplaani ja ulatuvad kaugemalegi, kuna need tööd on küllaltki mahukad.

Minu igapäeva töö aluseks on konkreetse eriala õppekava ja selle rakenduskava. Rakenduskava on paindlik dokument, mida vaatame üle kord aastas. Õpetatavad teemad, tundide mahud (kontakttunnid ja iseseisev töö). 

Erialamooduli õppetegevuse kavandan nii, et see sisaldaks lisaks auditoorsetele tundidele ja õppetöökojapraktikatele ka portfoolio/õpimapi loomist veebikeskonnas, esitlusi (suuline, video), kontrollküsimustega teste  ja  tagasisidet küsitluste näol nii, et see oleks vastavuses rakenduskava välja toodud hindamiskriteeriumite ja saavutavate õpiväljunditega. Tagasisidest teen koondi ja arvestan saadud tulemustega õppetegevuse planeerimisel. Nt 3D modelleerimise enesehindamisest saadud tagasiside, mis andis mulle ülevaate millistele teemadele rohkem rõhku pöörata järgmistel kursustel.

Õppetegevuse planeerimisel arvestan ka võtmepädevuste arendamisega luues mitmekülgsed võimalused õppimiseks ja enese aredamiseks.

Õppetegevuse kavandamisel arvestan ka õpikesskonnaga ja õpikeskkondade kohandamisega vastavalt õppuritele ja nende eripäradele. Nt. arvestan koolituskaardiga ja võimekamate põhikoolijärgsete õppuritega luues neile võimalused iseseisvamalt oma õpingutel kulgeda. Selleks olen loonud võimalused veebis ja õppetöökodades. Arvestades õppijate mitmete eripäradega, ehitati minu ettepanekul ja juhendamisel ringi üks õppeklass plaatimistööde ruumiks. Tänu selle on mul võimalik erinevate võimekustega õppuritega eraldi tööd teha.

Olen olnud kaasatud kõikidesse enda õpetatava eriala kvaliteedihindamise protsessi koolipoolse eneseanalüüsi koostamisse ja ka komisjoni vestlustele kooli külastusel.  Nt. 2019 aastal toimus minu õppesuunas ehituse eraialade kvaliteedihindamine, mille raames analüüsiti 5 eelneva aasta tegevusi õppekavade arenduse, õppimise ja õpetamise ning õpetaja tegevuse vaates. Lisaks püstitasime eesmärke järgmiseks hindamisperioodiks. 

Oma eriala vaatest lähtuvalt

Kvaliteedihindamisel toodi välja parendusettepanekud järgmiselt: Lähtuvalt piirkonna eripärast ja piiratud õppijate hulgast arendada erinevaid õppekavu (betoneerija ja plaatija). 

Ettepanekutest lähtuvalt olen tegelenud vastavate moodulite arendamisega. Nt. kuigi plaatimist õpivad meil valdavalt põhikooli järgsed ehitusviimistleja eriala õppurid siis olen koolituskaardiga täiskavanud õppijaid silmas pidades arendanud plaatimise mooduli õppekava selliselt, et teoreetilist tööd on võimalik teha veebis iseseisvalt. Sinna kuuluvad virtuaaltuurid, õppematerjalid, testülesanded ja tagasisideküsimustikud. Nii on õppuril võimalik õppida ka töökohapõhiselt. Õppur saab osa tänapäevasestest õpetusmeetoditest ja ülesannetest. Koolituskaardiga/täiskasvanud õppur loob tehtud tööde tõendamiseks õpimapi ja/või portfoolio mille abil on tema tegevust ning arengut võimalik jälgida, analüüsida ja hinnata etappide kaupa. 

2020 a. kevadperiood võttis nendelt teemadel pisut hoogu maha ja täiskasvanuid, kes oleks saanud plaatimise kursuste raames uut moodi õppida, meil õppimas ei käinud. 

Alates sellest õppeaastast (2022) on meil lisaks põhikoolijärgsetele kaks koolituskaardiga täiskasvanut kes saavad juba täiustatud ja paindlikuma plaatimise õppekava alusel õppida. Saabuva kevade teises poolses, plaatimise kuruse lõppedes, saan analüüsida, kuidas on mooduli uuendused vastu võetud ja kas need toimivad. 

Nüüdisaegne trend on, et põhkooli järgseid õppureid jääb meile aina vähemaks ja seega liigun plaatimise/betooneerija moodulite arendamisega, täiskasvanu ja õppija eripära võtmes, õiges suunas.

Hetkel olengi kavandanud kogu mooduli õppetöö arvestades: täiskasvanutega, võimekamate põhikoolijärgsete õpppuritega, vähemvõimekamate õppuritega ja ka nendega kes mingitel mulle teadmata põhjustel väga tihti kohal ei käi. 

Kuressaare Ametikoolil on välja töötatud moodulite rakenduskavad ja need on heaks raamiks moodulite õppetöö planeerimisel. Kogenud õpetajad saavad teha muudatusettepanekuid lähtuvalt praktikast. Uuematele õpetajatele tuleb need teemad lahti rääkida.

KAK Tehnoloogiamajaka uuele ehitusõpetajale tutvustasin ehituseeriala rakenduskava mis on saadaval KAK kodulehel. Seletasin lahti rakenduskava ülesehituse ja sisu ning kuidas võiks õppeülesanded ja õppetöö planeerida nii, et see oleks kooskõlas rakenduskavas väljatoodud teemade, õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega.

Toetan vanu ja uusi kolleege, hetkel eelkõige uut kolleegi 3D mudelitena loodud õppeüplesannetega. Selleks olen loonud vastavad võimalused veebikeskonnas, kust on võimalik kätte saada erinevaid ülesandeid eriala ja erialalõimingu tundideks. Rakenduskavaga kooskõlas loodud ja varem praktikas läbitöötatud ülesanded annavad võimaluse (uuel)kutseõpetajal oma õppetööd moodulite lõikes paremini planeerida. Näitan ja räägin lahti kontseptsiooni, kuidas näidatud kompleksülesannete abil erialamooduli õppetööd ja hindamist üles ehitada. Näitena, plaatimistööde moodul, mille läbiviimise töövahendite hulka kuuluvad õppematerjalid, õppeülesanded ja tagasiside vormid + õpimapp (teams). 

Läbi veebi, digitaalsete õppematerjalide ja õppeülesannete abil, ühise eesmärgi nimel töötamine ei tule väga kiirelt aga aja jooksul on olnud ka progressi. 

• Näitena sobib siia matemaatika ja müüritööde lõiming. Tavaks oli, et jagasin oma materjale läbi meili või ütlesin lihtsalt mis me tunnis teeme. Nüüd võtab matemaatika õpetaja veebis lahti selle ülesande mida tehakse ka praktilises töös. Nii õpetame sama asja ja õpilane saab aru, mida lõimingutundides arvutatakse ning viib seosed kokku praktilise tunni ja päriseluga. Selline lähenemine on lihtsustanud lõimingutundide planeermist, kuna sisend lõimingutunniks tuleb praktilisest tööst endast.

Paljud meie kooli õpetajad vajavad digimaailmas orienteerumiseks toetust ja pikemat kohanemisaega. Veel raskem on nende endi õppematerjalide, süstematiseerimine, digitaliseerimine, rääkimata moodulite õppetöö kaasajastamisest tänapäevaste digivahendite abil. Aegamööda on hakatud mõistma ja väärtustama kaasaegsete vahendite kasutamist õppetöös.

• Näitena töötab meil vanem härraga (70+) kelle õpetamisvaldkond on ehituspuit ning kelle oskused digimaailmas on väga kasinad aga kes juba mõistab kaasaegsete vahendite potensiaali erialamoodulite ülesehitamisel. Koostöös oleme loonud mooduli läbiviimiseks õpijaid toetavaid õppeülesandeid, milles oleks nt. näha õppeülesande mitmed tasandid. Sinna juurde kuulub ka täiendavalt õpimapi täitmine antud ülesande kohta, hindamine ja hindamiskriteeriumite lahtirääkimine. Tagasisidet korjab mainitud õpetaja hetkel praktiliste tööde käigus. Veebiküsitlusteni me veel jõuame.

Üldiselt aga toetan kolleege ühisel koostööajal. Tutvustan kolleegidele enda loodud materjale ja õppeülesandeid ning annan loodu najal soovitusi erialamooduli ülesehitamiseks. Näiteks andsin uuele kolleegile nõu mooduli lahtikirjutamiseks teemade ja tundide kaupa plaatimismooduli näitel ,et oleks tajutav kogu mooduli struktuur, sisu ja maht korraga, mille najal luua erinevad õppeülesanded, hindamise ja tagasiside süsteem. Nagu eelevalt kirjutatud, võetakse uuendusi vastu raskelt ja seoses antud soovitustega ma enda õppesuunas, ehituseerialadel märgatavat progressi väga näinud pole. Muutuseid on aga need tulevad visalt. 

Toetan kolleege enda koolist ja ka teistest koolidest. 

Siin on näide plaatimistööde mooduli ülesehitusest veebis, mille sisu, struktuuri, ülesehitust ja rakendamise üksikasju olen esitlenud erialavõrgustike kohtumistel kolleegidele ja 2022 sügisel Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses valdkonna juhtidele, eesmärgiga tutvustada teisi võimalusi moodulite ja õppetegevuse kavandamisel, kasutades tänapäevaseid lahendusi.

Näide Lümanda Põhikooli minifirma Telkur toetamisest. Toetasin minifirma juhendajat tutvustades loometehnoloogiate kasutusvõimalusi minifirma tegevusel. Juhendaja sai koos õppuritega kohapeal läbi proovida erinevaid võimalusi, et läbi saadud kogemuste oma tegevusi planeerida.

Rätsepad ja stilistid loometehnoloogiate laboris. Aitan rakendada loometehnoloogiaid rätsepa ja stilisti erialade õppetöös ja õppetöö arendamises. Eesmärk on olnud põimida erinevaid tehnoloogiad erinevate projektidega mis olekski tulevikus uus normaalsus. Juhendades ja toetades stilisti ja rätsepaeriala õpetetajaid kasutama loometehnoloogiaid annab see neile tulevikus rikkalikumad võimalused, õppetöö rikastamiseks, õppijate arengu toetamiseks ja oma töö planeerimiseks.

Õppetunde planeerides jälgin, mis õpiväljundid on samas moodulis ja kuidas me saame ühiselt mooduli õpetajatega õppetööd läbi viia kas projektitööna või muude ühistegevustena, mis aitavad saavutada õpiväljundeid. Jälgin, et tunnijaotuskavas oleks praktilised ja teoreetilised tunnid õppijat toetavas järjekorras. Selle selgitan välja vestluses kolleegidega.

Toetudes õppekavale ja mooduli rakenduskavale on igaks aastaks igal erialal, ainel ja õppegrupil eesmärgid, mida tutvustan õpilastele erialatundide alguses. Ainete lõimingud ja metoodika lepime mooduli õpetajatega kokku enne mooduli algust. Näiteks eriala lõimingute eesmärgid püstitame erialalõimingu õpetajatega ühisel koostööajal. 

Moodulite õpiväljundid on lahti kirjutatud moodulite rakenduskavades. Õppeesmärgid toon välja tunnikavades.

Õppegrupid on aja jooksul jäänud väiksemaks ja kuna kõik õppurid on erinevate võimetega siis sean õppe eesmärke ka õppijast/õppija eripärast lähtuvalt. 6-12 õppuriga gruppides on õppija arengut lihtsam jälgida ja nendega mingil määral ka individuaalselt tegeleda. Näideteks on siinjuures muidugi äärmused. Õppur N suudab igapäevaseleõpetööle toimetada õpilasfirmas ja osaleda võistlustel, seevastu õppur X on aeglase loomuga, kergelt mõjutatav ümbritsevatest faktoritest(müra, tiesed õppurid jne) ja ärevusprobleemidega. Et kumbki neist ei kaotaks, või pigem, saaks siit võimalikult palju, panustan ma üsna rohekelt aega mõlema õppeesmärkidele ja individuaalsele lähenemisele. Seejuures, mitte unustades keskmisi õppuried. 

Ühine eesmärkide seadmine

 Lisaks teen koostööd üldainete õpetajatega, et toetada eriala tundides üldõpingute omastamist. Nt.

• matemaatika lõiming, mille sisu ja eesmärgid lepime kokku ühisel koostööajal. Loon õppeülesanded ja jagan neid kollegiga. Keskne ülesanne toetab ühiste eesmärkideni jõudmist.

Õppijate võtmepädevuste areng on mulle kui õpetajale ääretult oluline. Õppija võimetest, arengust ja arengueesmärkidest lähtuvalt olen endale seadnud eesmärgiks luua mitmekülgsed võimalused õpieesmärkide saavutamise toetamiseks. 

• Enda erialamoodulite ülesehitamisel püüan olla mitmekülgne. (vt. mitmekülgsus)

• Erialaste oskuste arendamine, kaasates õppijaid päriseluliste ehitusobjektide (vt. plaatimine objektil) juurde, kus õppuritel on vaja päriselt suhelda, kokkuleppeid saavutada ja välja selgitada mida klient soovib. Seda tehakse muidugi juhendamisel ja turvalises keskkonnas. Õppurid on andnud sellisele õppimismeetodile väga head tagasisidet.

• Keele sidumine õppetööga lõimingutundides. Nt. erialase inglise keele sidumine plaatimistööde moodulis. Võõrkeelsete õppevideote vaatamine, kuna paljud ehitajad lähevad siiski ka välismaale tööle, tuleb võõrkeele oskus alati kasuks.

• Eneseväljendusoskuse arendamiseks eistleme oma praktilisi töid, teeme õppuritega õppevideoid ja koostame õppimappe.

• Õpilasfirmade tegevuse toetamine loometehnoloogiate abil, mille eesmärgiks on õppurite digipädevuste arendamine. Hetkel juhendan Woodtrend_of õpilasfirma tegevust, milles kasutame erinevaid loometehnoloogiaid toodete valmistamiseks. Eduloona võiks välja tuua ühe õppuri kes suudab juba ilma juhendamata erinevate tehnoloogiate abil tooteid valmistada. Teistel võtab kohanemine veidi kauem aega.

Lisaks  liidan õppetöösse erinevaid päriselulisi projekte. Oma töös olen seadnud eesmärgiks olla õppes elule võimalikult lähedal, mille käigus on võimalik saavutada õpieesmärgid ja arendada võtmepädevusi. Nt. Soklikorruse põrandatasandamine ja sihtotstarbeline betoonist kaevukate, mille jaoks sisendi on andnud kliendid.  

Valin asjakohase õppemeetodi õpiväljundi saavutamiseks.

Õppemeetodite paketi sisu millest valida on välja kujunenud varesemate kogemuste baasil. Sellesse paketti kuuluvad: Praktiline töö (koolis või kodus), teoreetiline töö (koolis või kodus), iseseisev töö (koolis või kodus), töö õpimapis (üldjuhul kodus), töö töölehtedega, töö testidega, tagasiside (kirjas või videos), grupi ja ringmeetodid, vaatlus. Üldjuhul on tegu mitme meetodi kombinatsiooniga.

• Loeng klassiruumis. (kasutan lühiajaliselt, sissejuhatuseks või praktikaseminariks)

• Loenguid(videoloeng) veebis rakendan täiskasvanud õppijate sissejuhatavateks või õppimist toetavateks loenguteks või tagasiside andmiseks. 3D modelleerimise õppejõuna ka lähteülesannete jagamisel ja tagasisidestamisel. 

• Enamasti koosneb minu töö praktilistest loengutest. Praktilised loengud toimuvad mooduli uuemate teemade algfaasides  S,N,T,H meetodil. Üldjuhul seleta, näita, tee ja harjuta töötab enamusele. Üksikutel juhtudel tuleb õppuriga eraldi tegeleda. Kasutada lihtsustatud näiteid ja võtteid seon prkatilised loengud ka videomaterjalidega. Üldiselt püüan oma loengutes õppemeetodite valikul olla mitmekülgne (vt. mitmekülgsus) ja õppijat toetav tema eripäradega arvestades.

• Iseõppimine ja enesejuhtimine. 

See on minu lemmik õpetamise viis mida saan reaalselt ja efektiivselt kasutada täiskasvanud õppijate suunamisel. Harvad on juhutumid kus ma näen põhikoolijärgset iseõppijat aga lootust on, et ajaga tekib neid meil juurde. Hetkel teen suuri jõupingutusi ennastjuhtivate õppurite pealekasvuks, luues selleks tänapäevaseid võimalusi. www.ehitusest.com veebilehe näitel. Tulevikus peaks see veebileht toetama iseõppimist ja lõiminguid, sisaldades õppematerjale, virtuaaltuure, õppeülesandeid, kontrollteste ja tagasisidevorme. Hetkel on lehe valmidus ca. 50% kuna paljud osad on arendamisel ja testimisel aga leht töötab ja esimesed käegakatsutavad tulemused on juba näha, mida on siin analüüsis erinevate punktide all ka kirjeldatud.    

• Pööratud klassiruum.

Rakendan üksikute õppijate puhul kes suudavad võtta vastutust enda õppetöö eest, on motiveeritud ja nõuavad ise lisa. Loon nendega ühiselt õppevideosid või õppematerjale. Rakendan abiõpetajatena. Üldiselt õpimegi nendega läbi loomise, ühest projektist teise, mis on minusse jätnud sügava jälje ja veendumuse, et selline õpe on võimalik. Nende tegevusi jälgin õpimapi kaudu.

Kui võimalik siis suunan ka teisi õppijaid sellele teele aga see ei ole alati lihtne, sest tähelepanu kõrvale juhtivaid elemente on tänapäeval paraku liiga palju. Õppurid on põhikoolist tulles ka erinevate võimekuste ja taustaga ning see on väga suure mõjuga, millest on kolme aastaga raske läbi murda.  

• Parktilised tööülesanded,

millega ise tegeleda, saab õppur avada arvutis või nutitelefonis QR koodi abil (vt. mitmekülgsus), mis võimaldab tal olla õppeülesandega kursis igal ajal, ülesandega rahulikult tutvuda ja seda läbi mõelda. Ülesande sisu on võimalik alla laadida ja sisestada ka õpimappi. Neid materjale on võimalik kasutada ka lõimingutundides (metamaatika, keemia, jne) Nt. ülesanne veebis. Õppeülesandeid puudutavaid õppematerjale ja teemasid on õpilasel võimalik igal ajal ja iseseisvalt uurida siin: õppematerjalid veebis 

• Ülesande töökäigu dokumenteerimisega õpimapis on võimalik tegeleda kodus iseseisvalt või õpimapitunnis, vajadusel koos juhendamisega. Seda meetodit kasutan õppurite tegevuse ja arengu jälgimiseks ning tagasiside andmseks.

• Üksikülesanded: üksikülesanne Üksikülesanne seotakse õppetestiga ning dokumenteeritakse õpimapis, mille kulgu ma õpetajana jälgin.

• Töölehed individuaaltööks, veebis või paberil teadmiste kontrolliks. Kasutan üldjuhul harva kuna muud meetodid annavad mulle piisavalt infot ja tõendust saavutataud õpiväljundite kohta.

• Testide ja teoreeetiliste ülesannete lahendamine õppematerjalide lehel kohe iga õppetüki lõpus oma teadmiste kontrolliks. 

Minule, kui õpetajale ja õppurile on see hea meetod üldiste teadmiste kontrollimiseks või teemadest arusaamise kontrolliks. Õppurite osalus, testitulemused ja soorituste statistika laekuvad pärast testi sooritamist. Sama ja ehk ka paremat analoogi kasutan paralleelselt Teams rakenduses milles on kõrvuti ülesanded, tulemused, osalus/aktiivusstatistika ja tagasiside.

Keerukamad juhtumid

Õppijate eripäraga arvestades ei ole võimalik kõiki õpiväljundeid ühel viisil saavutada. Vajadusel lähenen õppijatele individuaalselt ja leian sobiva meetodi õppija toetamiseks vastava õpiväljundi saavutamiseks. Nt. õpib meil tähelepanuhäirega õppija x kellele tuleb anda teistega võrreldes kordades lihtsamad ja konkreetsemad, fokusseeritud harjutused. Nt. lihtsa ülesande sooritamine etappide kaupa. Iga etapi juurde käib instrueerimine ja tagasisside. Kasutan ka kontrollnimekirja (checklist), et õppuril oleks selge ülevaade, mis on tehtud ja mis tegemata. Õppuril x läheb kauem aega aga õpiväljundid saavad saavutatud. Õppija X näitel olen kompleksülesandega kohanemiseks kasutanud vaatlus või kohanemismeetodit. Õppur vaatleb mida teised teevad ja saab sellest enesekindlust. Tagasisidena kirjeldab õpimapis, mida tunnis tehti. Sellest pehmemaks maandumiseks piisab. Kõigepealt teeb õppur üksikülesandeid ja selle osi kompleksülesandest vt. ülesande osad ja harjutusülesanded VR maja näitel virtuaalmaja ülesanded . Siis kui ta ise valmis on, liitub meeskonnaga ja annab oma panuse. Osade õppuritega tuleb nii toimetada läbi kolme aasta.

Võimekamad õppurid

Õppurid, kes on võimelised õpiväljundeid omandama kiiremini, toetan nende arengu huvides keerukamate ülesannetega või võimaldan töötada kooliväliselt, kodustes töödes või ettevõttes. Nemad dokumenteerivad ja tõendavad oma tegevuse õpimapis, kirjeldades mida nad tegid. Uute teema korral liituvad nad uuesti grupiga. Vähemvõimekamatele õppuritele selgitan, miks nii on. :)

Grupid

Sihtrühma koolitamisel lähtun  rühma dünaamikast, mis selgub tavaliselt esimeste tundidega, mõnel juhul ka nädalate ja kuudega. 

Täiskasvanud suudavad üsna palju ise töötada ja ennast õppetöös juhtidada. Olen siin valinud rollide vahetamisega ja vastutuse võtmisega meeskonnatöö.

Mõni põhikooli järgne õpperrühm suudab rahulikult töötada ühtse meeskonnana, sooritades kompleksülesande heas dünaamiks, rühma liikmeid on võimalik jälgida ja vastavalt vajadusele rühmast välja võtta ja individuaalselt juhendada. 

Teine rühm aga tuleb jagada väiksemateks meeskondadeks, vahel isegi üksikõppurini välja. Seega on moodulisse sissearvestatud mitmeid aktiivsusi selliste juhutumitega eraldi tegelemiseks. Juhendamiseks ajutiselt eraldatud õppurid saavad sooritada individuaalülesandeid. VR maja kontseptsiooni näitel. 

Õpirändajana ``Joint Staff Training (C1) - ``Digital Didactics in VET`` Erasmus+ KA2 project DiVitDe`` projektis sain tõuke luua ja võtta kasutusele learning managment system (LMS ) ideoloogia õppetöö kaasaajastamiseks. Selle olen võtnud omale ka eesmärgiks ja loonud mitmeid kaasaegseid lahendusi. Koostöös Kuressaare Ametikooli haridustehnoloogiga töötame ühe tervikliku LMS prototüübiga ehituserialade võtmes(esialgu). Selle raames olen loonud mitmeid väiksemaid LMS osi ja loonud erinevaid süsteeme veebis www.ehitusest.com näitel. 

• 3D töökoda sissejuhatuseks

Siit saavad tulevased õppurid ja ka teised huvilised esmase ülevaate õppetöökojast ja selles toimuvast. Võimalus on ka avada ja tutvuda hetkel töös olevate õppeülesannetega ja ülesandega seotud õppematerjalidega.

• 3D mudelipõhine õppevara ja õpetamine lillepoti  näitel. 

Õppuril on võimalik näha õppeülesande sisu mitmel tasandil. 2D joonised, 3D pildid ja pööratavad 3D mudelid annavad õppijale erinevad võimalused ülesande lahtimõtestamiseks. Antud näite varal kiitsid õppurid võimalust mudelit ruumiliselt pöörata, mis lihtsustab nt. lillepoti betoonkehasse paigaldatava armeeringu koostamist.

3D mudelipõhise õppevara olen loonud, toetamaks joonistest arusaamist ja seda põhjusega, et kõik õppurid ei saa kohe 2D plaanidest ehk joonistest aru. Õppeülesande nägemine ruumiliselt lihtsustab ülesandest arusaamist. 

I kursuse kuivkrohvplaatide paigaldamise ülesande näitel tuli mulle õpetajalt tagasiside, et ülesande lahtiseletamise jaoks kulub nüüd vähem aega ja õppurid saavad ülesandest ja selle etappidest paremini aru.

Ehituses kasutatakse tänapäeval lisaks joonistetele ka 3D mudelite renderdusi ehk arhidektuurilisi ilupilte, disainis tootepilte. Nii käin ka ise nende trendidega kaasas ja loon õppeülseannetest ilupildid mis näitavad õppurile ära milline õppeülesanne pärast valmimist välja nägema peab.

• Õppimine veebis. (veebikursus)

Õppijate eripäraga arvestades olen loonud võimalused omandada erialaseid teadmsi veebis. Õppematerjalid on üles ehitatud loogiliselt ja erialamoodulite kaupa. Sellega toetan nt. ennastjuhtivaid õppureid ja neid kes ei saa mingil põhjusel osa võtta koolitundidest või praktilistest töödest.

Selle veebilehe tõendatud kasulikkusest õppuritele on veel hetkel vara rääkida kuna see on alles uus lahendus meie majas. Küll aga lõin ma selle lahenduse ju enda töö lihtsutamiseks ning täna võin ma julgelt öelda, et see on ennast juba tõestanud mitmes aspektis. Nt. täna saan ma jagada õppeülesandeid õppurite ja erialalõimingu õpetajatega, saan jagada oma mõtteid kolleegidega erialavõrgustikust. Lapsevanemad ja teised huvilised näevad portfoolio kaudu mida me õppetöös teeme. Minu õppetööportfoolio, õppematerjalid ja õppeülesanded on korrastatud ja kondatud ühte kohta. 

• Õpimapp

Õpimappi kasutan oma töös igas moodulis, mis on hea õppevara ning võimaldab õpetada ja jälgida mitmekülgselt. Nt. on üheks õpiväljundiks ``õppur analüüsib oma tööd juhendamisel``. Õpimapp võimaldab õppuril tehtud praktilist tööd kirjeldada ja analüüsida läbi pildi, teksti või video. Juhendaja saab viidata töös tekkinud kitsaskohtadele, ka distantsilt, (kui õppur töötab kodus või teeb tööd) ja õppur saab vastavalt teha korrektuure. Õpimapis oma tegevuste kirjeldamine harjutab kasutama erialast keelt, tuletab meelde teooriat ja arendab digioskuseid. Annab ennastjuhtivale õppurile võimaluse iseseisvalt oma ülesandega töötada.

• Virtuaaltuurid

Loodud Virtuaaltuurid on hea võimalus nt. töövahendite või ehitusmaterjalide iseseisval õppimisel moodulite ülesannete võtmes. Sellisel moel on võimalik luua terve pakett ehitusmoodulites olevatest tööriistadest, töövahenditest ja materjalidest valdkondade kaupa. VR tuur on ülevaate saamiseks ja iseõppimiseks põnevam vorm, kui staatilised pildid.

VR tuurid on loodud kontekstipõhiselt ehk valmistavad ette meie tööruumidega kohanema. Samuti valmistavad ette õppureid järgmiseks tunniks läbi iseseisva töö, uurides iseseisvalt tööriistu ja töövahendeid.

VR tuure luues kaasan ka õppureid. Praktika on näidanud, et nii on võimalik üsna hästi saavuatada tööriistade ja tõõvahendite tundmise õpiväljundid. VR tuuride loomine avardab ka silmaringi digivahendite kasutamise osas.

• Õppetestid, mängud, mõistatused sõnavara, terminite ja faktide õppimiseks. 

Nt. veebipõhised ristsõnad või õppuritega koos loodud tahvlimagnetid.  Kasutan neid töövahendeid toetamaks õpiväljundite saavutamist, nt. juhul, kui erialasene sõnavara ei taha hästi meelde jääda. Erialane sõnavara on seotud tugevalt esimese õpiväljundiga, mis käsitleb ehitsumaterjalide ja tööriistade tundmist. 

• Õppetükkide kontrolltestid ja moodulite tagasiside küsimustikud õpitu kontrolliks, õppematerjalide arendamiseks ja õppetöö paremaks korraldamiseks.

Mis puudutab teoreetilise töö õppematerjale siis olen ise nende koostaja ja looja. Õppematerjalidele ligipääs ja õigeaegselt kättesaadavaks tegemine on minu ülesanne. Digitaliseeritud õppematerjalid veebis.

Üldiselt planeerin õppematerjalide olemasolu moodulite kava alusel. Nt. Plaatimise mooduli kava, mille abil on võimalik tundide lõikes organiseerida õppevahendite õigeaegset kohalevedu. Meie tunniplaan on muidugi väga kõikuv ja ette saab tegelikult planeerida vaid kaks nädalat. Seda enam toetab seda tegevust lahti kirjutatud mooduli kava. Siiski on võimalike materjalide vajadusi prognoosida varasemate aastate kogemusest, kuna moodulid toimuvad aastate lõikes enam-vähem samal ajal ja üsna sarnase sisuga.

Ehituse erialade füüsiliste õppematerjalide kogused ja vedu õppekohtadesse otsustatakse ära õppeaasta alguses. Moodulite läbiviimise ajavahemik on õppeaasta lõikes enam-vähem teada ja mooduli mahud aastate lõikes samad. Erialamoodulite eest vastutajana loon vajalike materjalide nimistu veebikeskkonnas. See on jagatav ja nähtav majandusjuhile ja materjalide vedajale. Kiireloomulisi ja ettenägematuid õppevahendeid või materjale on võimalik saada volituse alusel kauplustest otse.

Ehitusalaseid õppematerjale saame ka partneritelt erialamoodulite läbiviimiseks. Selleks teema koostööd näiteks ettevõtte Henkel kaubamärgi Ceresit esindajatega Eestis, kes viivad meie majas läbi koolitusi ja saadavad meile juhendeid ning ehitusmaterjale, varustades nt. plaatimise ja soojusisolatsioonide mooduleid.

Toetan kolleege õppevara valikul enese eeskujuga ja enda kogemustest lähtuvalt. Julgustan neid kasutama uuemat, innovatiivsemat, kuid seejuures asjakohast õppevara. 

Parim koht õppevara valiku toetamisel on erialamoodulites ja erialalõimingutes. Olles ise ehituse moodulite vastutaja ja õppesisu looja on võimalik jälgida soovitatud õppevara rakendamist ja selle kasu erinevates lõimingutes. Nt. mooduli läbiviimiseks ja matemaatika lõimingu toetamiseks loodud mooduli ja lõimingukesksed veebpõhised lahendused mis võimaldavad õpetada ühte asja ja võimaldavad ühtselt oma tegevust planeerida. Matemaatika õpetajalt saadud tagasiside loodud lahenduse toimivuse kohta on olnud positiivne. Loodud lahendus on ennast tõestanud ja seega julgen seda soovitada ka teistele kolleegidele. Sellist 3D mudelite baasil loodud lõimingukeskset lahendust käisn tutvustamas ka 2022 a. sügisel toimunud erialavõrgustiku seminaril ja stažeerimise käigus Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse valdkonna juhtidele.

Lisaks:

• toetan kolleege erinevate tehnoloogiate kasutuselevõtuga õppetöö rikastamiseks. 

Rätsepad ja stilistid loometehnoloogiate laboris. Aitan rakendada loometehnoloogiaid rätsepa ja stilisti erialade õppetöös ja õppetöö arendamises. Eesmärk on olnud põimida erinevaid tehnoloogiad erinevate projektidega mis olekski tulevikus uus normaalsus. Juhendades ja toetades stilisti ja rätsepaeriala õpetetajaid kasutama loometehnoloogiaid annab see neile tulevikus rikkalikumad võimalused, õppetöö rikastamiseks, õppijate arengu toetamiseks ja oma töö planeerimiseks.

Kuna sellist tehnoloogialõimingut õpetajad oma töös väga tihti ei kasuta(pigem ei kasuta), siis olen ise olnud initsiatiivikas ja koostöövalmis sellise õppetöö edendamiseks. Õigupoolest on häda olnud olnud selles, et pole piisavate oskustega õpetajaid, sest see eeldab laiemaid teadmisi digivahendite ja loometehnoloogiate valdkonnast. 

• toetan kolleege õppevara valimisel lähtuvalt õppija eripärast.

Ühe suure eripärana näen ma koolitsukaardiga täiskasvanud õppureid. Nemad suudavad ise õppida ja ennast analüüsida ning sellest lähtuvalt olen soovitanud kasutada toreetilise pagasi omandamist, enesekontrolli või ka enesehindamist veebi teel. Selleks olen ise loonud võimalused. See lahendus annab võimaluse töökojas keskenduda praktilistele tegevustele. 

Teise grupina näen ma neid kelle eripärast lähtuvalt pole vaimalik õppematerjale tavapäraselt omandada ja praktilisi ülesandeid füüsiliselt täismahus sooritada. Siin olen näiteks loonud erialaste terminite õppimise toetamiseks tahvlisiltide mängu mis võimaldab õppuril osaleda ise aktiivselt õppeprotsessis. Seda lahendust olen soovitanud hariduslike erivajadustega õppijate toetamiseks. Meie koolis siis Kinnisvarakorrashoiu õppekava õppurite toetamiseks.

• toetan õppevara valikul õppija individuaalsest õpiteest lähtuvalt.

Siin soovitan kasutada ja toetan rakendamisel lõimingukeskseid, võtmepädevusi arendavaid ülesandeid ning nendega seotud õppematerjale, mille õppur veebist ise vastavalt oma õpiarengule avada saab. Sealjuures soovitan kasutada ka õpimapi vormi õppija arengu toetamiseks kas Office(teams,sway, onenote klassimärkmik), Google või muul sellisel platformil. Vajadusel toetan alguse tegemisel.  Põhiline toetus siin seisab tegelikult enda näidete esitlemisel. Neist saab õpetaja kindlust, et need töötavad.

Nt. avab õppur veebilehe ja sealt ülesande kus on väljatoodud saavutatavad õpiväljundid ja juhised ülesande teostamiseks. Sealt on võimalik avada link mille kaudu saab, vajadusel printimiseks, alla laadida ülesande joonised ja ilupildid. Ülesande teostamist toetab õppmetaerjal veebis. Sinna juurde loob õppur õpimapi mille sisu saab jälgida õpetaja.

Oma töös lähtun üldiselt moodulite rakenduskavades välja toodud hindamiskriteeriumitest mis on saadaval Kuressaare Ametikooli kodulehel.

 Lähtudes õpiväljundiutest ja arvestades õppija eripäraga, valin sellise hindamismetoodika mis on eesmärgipärane, paindlik,  toetab õppijat, arvestades õppija võimeid, osavõtlikust, ennastjuhtivust jne.

Siin pean silmas, et õppijad, oma erinevate taustade ja võimete juures, näevad hinnet ja hindamist üsna erinevalt. Kes näeb hindamises präänikut, kes piitsa. On õppureid kes ei mõista üldse hindamise tähendust või on rahul hea sõna, vestluse ja tehtu analüüsiga, mille juures päevikusse kantud numbrid 5 või 3 ei oma enam tähendust. 

• Erialaõppe üheks osaks on kindlasti erialaterminite teadmine ja tööriistade tundmine. Õpiväljundeid on õppuritel võimalik tõendada mitmel moel. Ise eelistan kolme hindamismeetodit. 1. Test tahvlisiltidega milles õppur saab ise valida probleemi ja siis seda tahvlil kirjeldada, kasutades erialaseid termineid. 2. Tööriistadest või töövahenditest lähtuvalt loodud õppevideo, milles õppur võib olla paindlik ning luua kogu sisu ja videokeskkonna ise, sealjuures teõndades, et valdab erialaseid termineid ja tunned tööriitu ning töövahendeid. Seda meetodit kasutan ka põhjusel, et ise luues õpib õppur kõige rohkem. 3. Õpimapis oma töö dokumenteerimine koos töö piltidega. Selles on õppuril võimalik üles lugeda kõik tööriistad ja töövahendid mida ta oma tööprotsessis kasutas. Mina kontrollin, et terminoloogia ja töö sisu tegelikult ka kokku sobiks.

• Võimekamate ja ennastjuhtivamate õppijate korral suunan neid läbi analüüsi enesehindamisele. Üks võimalus on seda õppijal teha õpimapis. Mis läks halvasti ja mis hästi ning kuidas edasi. Lõpuks on ennastjuhtiv õppija võimeline oma tööle ise hinnanguid andma ja vastutust võtma ning korrektuure tegma.  Mitte kõik ei suuda seda teha juhendamata. Minul on võimalus õppija arengut jälgida ja hinnata õpimapis.

• Meeskonnatöö on ehituses tähtis ja seega osade ülesannete puhul kasutan meeskonnatöös enesehindamist. Trepi plaatimise näitel (tuleb pisut alla kerida). Meeskond hindab tehtud tööd siniste ja oranžide siltidega. Õppurid kirjutavad vastavalt sildi värvile, mis läks halvasti, mis hästi ning marekeerivad selle tööülesandel. Hindavad oma panust meeskonnatöös. Õppeülesanne dokumenteeritakse õpimappi, mis on üks meie hindamise töövahendist.

Meil on kutseõppes väljundipõhine hindamine. Uuetele kolleegidele soovitan lugeda väjundipõhist hindamist kutsekoolis ja tutvustan neile moodulite rakenduskavasid mis on saadaval Kuressaare Ametikooli kodulehelt. 

Soovitan kollegil jälgida kuidas õppur reageerib ühele või teisele hindamismeetodile. Soovitan kasutada hindamismeetodeid mis mõjuvad ehk annavad tulemuse, parandades õppija õppetöö tulemusi. Seda muidugi ei ole võimalik ühekorraga saavutada. Kui õppur saab üht meetodit pidi korduvalt kahe siis peab olema asi õpetajas või õppe/hindamismeetodis. Nt. on suuline ja kirjalik vastamine kaks täiesti erinevat asja. Mul on olnu õppureid kes kirjalikult ei oska end väljendada ja tema kirjatööd lugedes jääb mulje, et õppur ei tea teemast midagi. Suulisel esitlusel aga selgub, et õppur teab piisavalt ja õpiväljund saab saavutataud. Seega peaks õppur saama sellest olukorrast teadlikumaks ja ehk konsulteerima eesti keele õpetajaga. Ühel juhtumil lasin õppuritel kirjaliku /suulise töö asemel luua videod plaatimise töövahendite kasutamisest. See tundus neile põnevam, väljakutsuvam ja seejuures said osadel õppritel teema seotud õpiväljund saavutatud. Sellised valikud ei ole alati mugavad aga on üllatava iseloomuga ja seega soovitan kolleegidel olla hindamismeetodi valikul küllaltki paindlik.

Soovitan lasta õpilasel julgelt oma ja teiste tööd hinnat ka siis kui ta oma hinde valikus pole kriitiline või hindab ennast üle. Olen oma praktikas näinud, et esimesed isehindamised kipuvad olema ennatlikud ja läbi mõtlemata. Ajas ja suunamisel enese ja teiste hindamine muutub ning õpilane hakkab enda antud hinnet rohkem analüüsima. Aga see, et õpilasel on lubatud ise mõnda tööd hinnata, muudab õpilases midagi. Ehk saab sellest väiksest võimalusest rohkem usaldust endavastu ja sellega võttes vastutust saab rohkem täiskasvanuks. Õpilane hakkab hindama õiglaselt ja ega see hindenumber siis enam tähtsust enam ei omagi.

Soovitan ka tähelepanelikult suhtuda võimekamatesse õppijatesse ja kuidas muutub nende õppetöö pärast hinde teada saamist. Teinekord jäävad hindamise ja õppetöö vahelised seosed õppetöö tempo tõttu tihti märkamata. Nii võib suvaline, juhuslik ja tuim hindamine viia õpilase ükskõiksuseni ja õpimotivatsiooni languseni. Nt. paar, kolm aastat tagasi hakkasin saama pehmeid signaale,  ``õpetaja (mina siis) paneb meile niikunii jälle viied sisse``. Suhtumine kandus ka õppetöösse kus enam ei viitsitud pingutada. Tegu oli minupoolse mugavusega, milles ma ei märganud anda õpilastele keerukamaid ülesandeid ja hindamise tagasisidet kuna kõik tööd olid ju  ilusti tehtud, mis aga olid õppuritele ilmselgelt liiga kerged. Sellest õppisin olema tähelepanelikum ja nüüd olen teadlikult ette valmistanud väljakutsuvamaid hindamisülesandeid. 

Motiveeritud ja ennastjuhtiv õppija oskab ennast ise hinnata (osad õppurid siiski juhendamisel). Hindamine pole tihti numbri ega hinde enda andmine vaid kommunikatsioon õppija ja õpetaja vahel ning õppija eneseanalüüs. Soovitan kollegile õppuri suunamist enesehindamsele ja enda tegevuste analüüsile. Enda ühe töövahendina ja teistele õpetajatele näiteks olen loonud eneseanalalüüsi võimaluse 3D modelleerimise tudengitele kes näevad enesele antud tagasiside tulemust ja graafikuna ka grupi taset tervikuna. 

Praktikutest õpetajatele on see tihtipeale endalegi keerukas, rääkimata eriala alustavast õppijast. Eneseanalüüs toetab oma tegevuste mõtestamist ja planeerimist ning aitab tulevikus tööandjale või kliendile põhjenadada erinevate tegevuste või võtetega seotud otsuste tagamaid, erialaspetsiifikast lähtuvalt.

Kolleege juhendan ja nõustan personaalselt, koostööajal või läbi Teams keskkonna, loodud töögruppides. 

• Olles mentor ehituse erialadel, tutvustan uuematele kolleegidele moodulite rakenduskavasid mis on kättesaadavad KAK kodulehel. Seletan lahti rakenduskavade sisu, õpiväljundid, hindamiskriteeriumid ning annan soovitused mooduli ülesehitamiseks lahtikirjutatud ja veebis ülesehitatud plaatimistööde mooduli näitel. Tutvustan õppetöö korraldust ja päeviku kasutamist veebis.

• Toetan kolleege õppematerjalide digitaliseerimisel, nt puitkonstruktsioonide ülesannete digitaliseerimine ja digitaalsete õppematerjalide väljapanemisel veebiruumi mis võimaldab mooduli õppematerjale ja õppeülesandeid jagada lõimingutundide õpetajatega.

Digitehnloloogiate kasutamisel õppetegevuse rikastamisel ja parendamise eesmärkidel viin läbi digi ja loometehnoloogiate koolituse kolleegidele, mis annab õpetajatele tema plaanides juurde uusi võimalusi moodulite või tundide rikkalikumaks ülesehitamiseks ja põnevaks läbiviimiseks. Selle koolituse viisin läbi omal algatusel ja algselt oli selle tagasihoidlik eesmärk loometehnoloogiate tutvustamine väiksemas õpikogukonnas. Mõtted on kasvanud ja teises etapis viin õpetajakvaliteedi tõstmise eesmärgil läbi konkreetsete lahenduste loomise koolituse õppetegevuse rikastamiseks. 

Viimased koolitused toimusid minu ettepanekul ja eestvedamisel 2021 aastal. Koolitusest on kasu saanud kolm kolleegi kes kasutavad uusi teadmsi oma projektide elluviimisel. 2022 aastal ma suure töökoormuse tõttu koolitusi läbi viinud ei ole aga juba sellel aastal on plaanis kävitada uus koolituste sari mis lisaks tehnoloogiate tundmaõppimisele hõlmab ka loometehnoloogiate abil õppevara loomist. Selleks olen loonud õpet toetava veebilahenduse ja koostöös koolitusjuhiga vastava õppekava. Koolitusperioodiks on kevad 2023.

Üleriigiliselt olen teinud ettekandeid näitamaks erinevaid lahendusi kuidas on võimalik moodulite õppetööd kavandada ja üles ehitada veebis. Nt. 2022 a. sügisel tehtud ettekanded erialavõrgustiku seminaril ja stažeerimisel Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse valdkonna juhtidele www.ehitusest.com näitel

Eneseanalüüs koos näidetega, selgituste ja viidetega tõendusmaterjalidele 

Ehituseriala kutseõpetajana on minu tööks ehituseerialade õpilaste vastuvõtuprotsessis osalemine. Vastuvõtukomisjoni liikmena tekib esmane kontakt ja ülevaade õppijast juba siis sh. esmane valmisolek, võimalik toetuse vajadus või eriala sobivus/vahetus selgub vastuvõtuvestlusel. Lähtudes sisseastumisdokumentidest ja vestlusest lepitakse vajadusel õpilaskandidaadiga kokku uus kohtumine, kuhu kaasatakse vajadusel sotsiaalpedagoog ja tugiisik vms. 

Lisaks rakendan:

• vestlusi, mooduli esimestes tundides õppurite varsemate erialste töökogemuste ja arenguvajaduste väljaselgitamiseks.

Nt. koolituskaardiga plaatimist õppima asunud täiskasvanutega vestlen sissejuhatavates tundides ja küsin nende varasemate kokkupuudete kohta antud eriala võtmes. Esimestel kohtumistel, tutvustan virtuaalset töökoda ja ülesannete kogu ning sooritame ka tööohutuse tesid veebis. Sellised tegevused annavad mulle võimaluse näha õppuri valmidust suhtlemiseks ja lihtsamat arvutikasutamise oskuste taset.

• Testülesande sooritamist jooniste lugemise/mõistmise ja käeliste oskuste väljaselgitamiseks.

Ehituseriala müüritööde testülesanne jooniste lugemisoskuse ja käeliste tegevuste võimekuste hindamiseks. Selline väiksemahuline ülesanne annab mulle üsna hea ülevaate milleks keegi võimeline on.

• Tagasiside moodulile õppijate poolt. Näide 3D modelleerimise õppe õnnestumiste ja ebaõnnestumiste väljaselgitamise tagasisidest läbi enesehindamise. Tegin sellist enesehindamise tagasisidestamist esmakordselt, et õppurid saaksid iseend analüüsida. Tavapäraselt olen hinnanud nende kodutöid või testülesandeid aga nüüd kaasan õppureid hindamise etappi.

Mooduli lõppedes analüüsime erialaõpetajatega õpiväljundite saavutamist. Jälgime, kas kõik eesmärgid said täidetud, vastavalt sellele viime rakenduskavasse sisse parandused. Mooduli lõpuhindamisel küsin õppijate käest tagasisidet mille põhjal saan analüüsida kas minu ainest oli kasu õpiväljundite saavutamisel, millele peaksin järgmine kord rohkem tähelepanu pöörama, mida teisiti tegema. Saadud teadmisi kasutan järgmiste moodulite ülesehitamisel.

• Täiskavanud õppurid

Nt. kui vestluse tulemusel täiskasvanud õppijatega selgus, et õppur on varem omandanud teatud teoreetilised teadmised või praktilised oskused juba tööl olles aga soovib saada lisateadmisi ja plaatimise tunnistust siis koostame õpingukava.  St. et õppur viibib vajalikud/olulised loengud ja praktikad kursusel aga muud teemad ja oma oskuste viib läbi töökohal ollas, tõendades seda õpimapis. 

Analüüsist võin ka välja lugeda kas õpperühma on vaja jagada mitmeks grupiks ja vastavalt sellel luua vastav kava. See annab nt. võimaluse luua kaks eri raskusastmega kompleksülesannet.

• Põhikoolijärgsed õppurid

Vestluse käigus siiski kõik oluline välja paistma ei hakka ja praktika näitab, et üsna paljud pädevused või nende puudumine selguvad mooduli esimestel kohtumistel. Testülesanded ja lisanduvad vestlused annavad selleks lisainformatsiooni. Saadud tulemuste valguses saan moodulite kavasse sisse lülitada teemasid ja õppeülesandeid mis toetavad õppijate arengut nende eripärast ja varsematest kogemustest lähtuvalt. Ka põhikooli järgsed õppurid jagan mitmeks grupiks analüüsitud tulemuste valguses. Nt. hetkel olen jaganud plaatimise kursuse grupi üldjoontes kolmeks. 1. Väga võimekad ja varesamate käeliste oskustega õppurid (sh täiskasvanud õppijad koolituskaardiga). 2. Keskmise võimekustasemega õppurid. 3. Grupp mille õppurid ei suuda ilma pideva juhendamiseta üldse ülesannet täita. 

Varasematel aastatel, enne 2022 a. ma sellist analüüsi teinud ei ole ning olen kogu gruppi proovinud ühtemoodi vedada. Põhjuseks oli siis ka krooniline ruumipuudus kuhu polnud võimalik rohkem ja erinevaid ülesandeid luua ning õppetöö tuli läbi viia standardülesannetega. Selle häda on olnud see, et kõik ei saa teemadest ühtemoodi aru või ei saa üldse aru ja pigem teevad ülesande hambad ristis ära. Samal ajal võimekamad õppurid on olnud pidurdatud seisus.

Uuete kogemuste, teadmiste ja tagasiside valguses otsustasin eelmine õppeaasta teha juhtkonnale ettepaneku üks õppeklass ümber kohandada plaatimise õpperuumiks, et pakkuda õppijatele paremat õpet ja et ka õppetööd oleks lihtsam planeerida. See ettepanek sai heakskiidu ja õpperuum sai minu juhendamiselt valmis kohandatud 2022-2023 õppeaasta alguseks. Nüüd on mul reaalsemad võimalused luua mitmekesisemaid õppeülesandeid arvestades erinevate õppuritega.

Mulle ei meenu, et ma oleks enda kolleege sellel teemal otseselt nõustanud. Minu tunnikoormuse ja õpetatavate valdkondade kirjususe tõttu mul selleks tegelikult väga aega polegi. Küll aga me vestleme nt. ehituse erialade kolleegidega õppija arengu teemadel iga nädal, kuna osad erialamoodulid on jagatud kahe kuni kolme õpetaja vahel. Mooduli planeerimisel arutame sellised teemad eelnevalt läbi.

Kõige praktilisem näide milles ma uut kolleegi konkreetselt nõustanud olen on läbi minu loodud õppeülesannete. Nt. müüritööde esimeseks ülesandeks on sissejuhatav ülesanne mille käigus on võimalik hinnata õppuri oskust lugeda joonist, joonise järgi ülesande märkimist, tööriistade ja töövahendite kasutamist. Kuna ülesande täitmine ei vaja eelteadmisi ehitusest siis see ülesanne on sobiv ning võimaldab näha mis oskuste ja tasemega õppurid on. Selliseid ülesandeid olen põhioskuste väljaselgitamiseks ja analüüsimiseks kasutanud ise ja soovitanud ka kasutada uuel õpetajala.

Olen seadnud eesmärgiks luua mitmekülgne õppimist ja arengut toetav õpikeskkond. Selleks olen loonud erinevad võimalused, mille arengud olen toonud välja õpetajaportfoolios.

Minu jaoks on oluline, et õppekeskkond oleks  lisaks füüsilisele ka vaimselt õppijat toetav ja turvaline. Selleks olen loonud ka vastavad võimalused. Nt.  

Vaimne ühisruum

Üheks teemaks meil on alati õppurite verbaalne kiusamine, füüsiline kiusamine seejuures on olematu(tõendedi pole). Aegaajalt saan kaebusi, et ``teised`` õppurid tögavad vähem võimekamaid ja nn. teistsuguseid õppureid. Eelkõige kaebavad siis kinnisvarakorrashoiu eriala õppurid, kuna nemad on meil valdavalt hariduslike erivajadusega ja jäävad teistele silma. Taolistel juhtudel püüan esialgu olukorda ise lahendada kaasates sellesse õppureid ja selgitades neile erivajadusega õppuri olemaust. Ka seda, et kõigil sh ka erivajadusega õppuritel on õigus samamoodi haridust saada ja et ka neil on õigus isikupuutumatusele igas aspektis. Üldjuhul saavad väikse selgitustöö tulemusel õppurid teemast aru. Kord oli juhus, kui pidin õppuritele ükshaaval selgitustööd tegema ning tulemuseks oli teineteise mõistmine ja rahulikum õppetöö. Keerulisematel juhtudel kaasan selgitustöösse rühmajuhtaja ja sotsiaalpedagoogi.

Füüsiline ühisruum

Minu ettepanekul ja juhtimisel kohandati üks teooriaklass ümber plaatimistööde ruumiks. Põhjuseks oli krooniline ruumipuudus Tehnoloogiamajaka müüri- ja betoonitööde õpperuumis. Võimatu oli tuvastada kindlat piiri ühe või teise õppeülesande vahel. Loomuliku valgust oli väga vähe. Õppurid ja õppekeskkond oli muutunud seetõttu närviliseks, nõrgema närvikavaga õppurid ei tahtnud enam tundi tulla ning õppetöö kannatas. Tehtud muudatus muutis olukorda tunduvalt paremaks. Siin on ka väike videolõik avaramast ja toimivast õpikeskonnast. Töö tegemise ajal luban õpilastel kuulata ka muusikat nende valikul.

Ruumipuuduse tõttu ja ka arengut silmas pidades olen teinud teisi, palju rohkem ressursse nõudvaid, õpikeskkonda parendavaid ettepanekuid aga need ei ole töösse võetud. Põhjuseks ikka raha.

Suhtlemine sh ka suhtluskanalites veebis

Ise arvan, et õpilastega peab suutma suhelda pingevabalt. Siis nad on vabad avaldama oma mõtteid ja arvamusi. Meetoditeks kasutan nt. uuess loodud plaatimisruumis muusikakuulamise vabadust ja vahel ka jalgpallimängu. Annan selgest mõista, et probleemide ja ettepanekute korral võib minu poole julgelt pöörduda kasutades õpilasele endale mugavamat ja turvalist kanalit.

Nt. võivad õppurid minuga ühendust saada otse telefoni või messengeri teel. Nii on ka kõige lihtsam kuna enamus õppurid kasutabki suhtlemiseks nt. FB messengeri võimalusi. See sihtlusmeetod on senimaani ka väga hästi toiminud. 

Meeskonnatöö õhustik

Meeskonnatööks püüan luua/komplekteerida grupid kes omavahel kokku sobivad. Selle ära tabamine ei tule esimese aastaga aga teiseks aastaks on selge millised õõpurid omavahel töötavad ja millised mitte. Kuna suurema osa ajast õpime ja töötame koos suure meeskonnana siis püüan märgata ka neid kes õhustikku oma olekuga lõhuvad. Nt. on õppurid kes demoraliseerivad õpikeskkonna õhustikku oma käitumisega. Neile pakun ma valikut, kas töötada ühtse meeskonna, olles teiste suhtes tähelepanelik või lähevad nad koju teoreetilisele õppele ja praktilise õppe teevad minuga koos järelvastamiste aegadel. Selline lihtne valikute meetod on siiamaani hästi vett pidanud.

Kolleege, eriti uuemaid nõustades, tutvustan neile erinevaid võimalusi õpikeskonna loomisel oma pädevuste ja teadmiste piires, digiruumi näitel. Nt: 

Soovitan valida eesmärgipärase õpikeskkonna, arvestades õppijate eripäraga.

Digitaalse õppikeskkonna loomise tööriistu ja võimalusi selliselt, et see oleks õppijale kättesaadav, arusaadav ja motiveeriv. Nt. kombinatsioon suhtlemiskanalitest, õppematerjalide kogust veebis, õpimapist.  Lisaks soovitan mängulisemate lahenduste kasutamist. Nt. virtuaaltuurid ja sõnamängud mille loomisele saab kaasata õppetöö käigus ka õpilasi. 

Nõustan mõtlema, kaaluma ja valima vastavaid vahendeid ja keskkondi mille kasutamisel õppur enim ennast turvalisena tunneb. Parimal juhul soovitan uurida millises keskkonnas õppurid ise end hästi tunnevad. Milliseid suhtlemis, infovahetus-ja õppimiskanaleid nad juba kasutavad. Õppurite kaasamine õppekeskonna valikul loob usaldust ja tõstab õppurite vastutustunnet.

Esialgu ma ei soovita kohe kasutada avatud ja kiirelt muutuvaid õppekeskkondi kus õppur omab suuremat kontrolli enda õppetöö sisu üle. Alustuseks oleks hea luua või kasutada suletud ja kontrollitud, kindlate töövahenditega õppekeskkonda. Nt. Office rakendused kooli süsteemis (teams, onenote, forms jne). Hiljem rohkemate kogemuste baasil ja nt. edasijõudnud ja ennastjuhtivate õppuritega võiks kaaluda avatud õppekeskkondi milles õppurid on ise toimetejad/haldajad aga õpetaja õppesisu kontrollia. Nt. google integreeritud võimalused, portfooliod, blogid ja muud vabalt saadavad töövahendid, sh. tasuta vahendid millel õpilased ise õppeülesandeid luua saavad. nt. https://wordwall.net/ 

Kasutan veebirakendusi ja  veebi poolt paukutavaid turvalisi nutikaid lahendusi õppimise ja õpetamise soodustamiseks. Vajadusel nõustan rakenduste turvalisel ja efektiivsel kasutamisel. Seon nutikate lahenduste kasutamise õppetundidega, iseseisvaks tööks ja tagasisideks.

• Erialase sõnavara õppimiseks loodudud võimalused õppematerjalide veebilehel vt. virtuaaltuur ja ka anagramm

• ristsõnad veebis, mille kaudu on võimalik õpetada nt. erialast sõnavara.  

• virtuaaltuurid, mille kaudu on võimalik veebi kaudu tutvustada õppekeskonda või õpetada nt. erialaseid töövahendeid. Siin oleme koos õpilastega loonud interaktiivse virtuaalrealsuse panoraampildi.  

• veebikeskkonnad õpimapi või portfoolio loomiseks. 

• Veebipõhised testid kohe õppematerjalide järel, tagasiside moodilite lõppedes, mille tulemused ja statistika laekuvad õpetajale eraldi.  

Kolleegide toetamine

• Ise vastavaid õpikeskkondi kasutades, nendes lahendusi luues ja õppetöös rakendades anna oma tegevusega eeskuju, julgustades kolleege ka läbiproovitud lahendusi oma töös kasutama. Soovitan katsetada erinevaid nüüdisaegseid rakendus, et välja selgitada mis kolleegide õppetöös töötab ja mis mitte.

• siin on loodud õpperuumi tutvustav interaktiivne VR mudel.  

Sellise lahenduse näidet käisin tutvustamas ehituse erialade võrgustikuseminaril kutseõpetajatele ja stašeerimise ajal Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse valdkonnajuhtidele. Selline lähenemine õpetamisele võeti hästi vastu aga probleemina toodi välja ajaressursside ja teadmiste puudumised. Seetõttu palus ka ehituse valdkonna juhtõpetaja IT meeskonna jaoks kokku panna oskuste ja tarkvarapakett selliste lahenduste loomiseks. Kevade (märts, aprill 2023) lähen ja Ida-Virumaale ja aitan luua vastava lahenduse nende kontekstis.

Ettepanekud õpikeskonna parendamiseks teen läbimõeldult ja julgelt.

Loon dokumendi milles toon välja olulised ettepanekud õpi ja õpetamise keskonna parenduste tegemiseks.

Viimase suurema õpikeskonna parendusettepaneku tegin kevadel 2022, milles soovitasin parktilise töö õpperuumi puuduse tõttu võtta selle probleemi katmiseks kasutusele 1 õppeklass. Sügisel 2022 võeti minu ettepanekute alusel vastu otsus ehitada välja õpperuum plaatimistööde jaoks. Ruumi puuduse tõttu jooksid õppeülesanded üksteise otsa, õpilased olid stressis  ja see hakkas kvaliteetset õppetööd häirima. Tänaseks on see valik ennast õigustanud. Mitmeotstarbeliseks kujundatud ruumi kasutatakse sihipäraselt. Õppetöökojas on rohekm ruumi mille tõttu saab luua mitmekesisemaid ülesandeid ja õpilased on rahulikumad. Sellest olen kirjutanud ka punktis 3.2.2 õppija arengu toetamise teemal.

• ühisel koostööajal kolleegidega arutame õpikeskkonna parandamise võimalusi. Nt. ehituseeralade võtmes, tuues välja probleemsemad kohad ja otsides lahendusi. Viimased aktuaalsemad ja olulisemad teemad on olnud korduvalt ruumipuudus. Vastavasisulised ettepanekud olen esitanud juhtkonnale kirjalikult. Osa probleemidest on saanud ka lahendused, millest olen kirjutanud siin eespool.

• Kontrollin digiõppekeskkonna vahendeid ja teen juhtõpetajale ja IT meeskonnale ettepaneku õppvara ja varustuse täiendamiseks. Viimati tegin ettepaneku tarkvarauuendustest kuna vanad on juba aegunud ja ka arvutiklassi tehnika täiendamiseks kuna need on amortiseerunud.

• 2019 a. tegin ettepaneku loometehnoloogiate õpperuumi loomiseks mis täiustaks meie digiõppekskkonda ja võimaldaks põnevamat õppetööd. Tänaseks on see ruum valmis, täiendatud ka vastava tehnilise sisustusega ning selles toimuvad õppetööd ja koolitused. 

Grupiprotsesside märkamine kooliastmete ja vanuse lõikes

• Täiskasvanud

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses stažeerimisel sain hea kogemuse täiskasvanud mitmekeelsete õppijate baasil. Nimelt andisn seal edasi oma teadmisi ehituspuidu teemadel. Õppuritest oli 65-70% vene keelt kõnelev. Minu esmane mulje ja mõistmine oli, et need erikeelt kõnelevad grupid hoiavadki alati eraldi. Mina neid kaarte seal kohe segi ajama ei asunud. Kuigi meie keeleprobleem eeldanukuks teistpidist lähenemist, tegin pehmemaks maandumiseks kaks eri keelt kõnelevat gruppi aga panin grupid üksteist toetama. Kuna tegin õpet valdavalt eestikeeles siis pidi üks grupp teisega suhtlema. Õpimotivatsiooni langust ma sellest ei märganud, küll aga põnevust ja aktiivset tegutsemist. Ühed õpetasid teisi. Selle kohta saab lühidalt lugeda https://www.ehitusest.com/esileht või käeolevast õpetajaportfooliost.

• Põhikoolijärgsed õppurid

Grupitööd on erialaõppe üheks osaks. Õppeülesanded on osaliselt loodud nii, et esialgu töötavad koos väiksemad grupid ja hiljem, täiendavate kogemuste omandamisel, juba suuremad grupid. Väiksemaid gruppe on lihtsam jälgida sh. jälgida ka õppurite käitumist ja individuaalset panust meeskonna töösse. Kui õppurile grupis töötamine ei sobi siis võimaldan talle individuaaltöö. Püüan nii, et õppur kiirelt gruppi tagasi saaks või leian talle sobivama grupi. Püüan gruppide töös moodustada sellise tasakaalu, et õppurid hakkasid üksteist toetama, meeldivusest või selle puudumisest hoolimata. Selleks loon juhuslike lühiajalisi gruppe, vajadusel moodustan neid ümber. Õppurid on selles osas küllaltki paindlikud.

• Õpilasfirmade juhendamine

WoodTrend

Antud õpilasfirma juhendamisel lähtusin põhimõttest, et iga õppur saaks grupi töösse vastavalt oma võimetele oma panuse anda. Juhendamisel selgitasin õppurite eripärasid ja nende erinevaid võimekusi ning seetõttu rõhutasin vajadust üksteist toetada.

Grupitöödes soovin vältida grupisiseseid pingeid mis hakkavad õpikeskkonda mõjutama. Püüan märgata kokku mittesobivaid õppureid ja paigutan neid neile sobivamasse gruppi või töötan nendega eraldi. Grupitööd on ehituse erialadel väga sage õppevorm ja seega esineb ka erinevaid pingeid sõltuvalt õppurite taustast ja eripärast. Gruppide moodustamisel kuulan ka õppurite endi arvamust kuna neil on üldisemalt välja kujunenud kokkutöötavad ja toimivad grupid.

Õppetöös täiskasvanutega kasutan üldiselt grupitööd kus igal meeskonnaliikmel on oma vastutusala aga kes sellegi poolest peavad omavahel koostööd tegema. nt täiskavanute plaatimine. Kui grupis tekivad pinged siis lahendan need avatud diskusioonis grupiga ühiselt.

Ohu ja esmaabi vajaduse korral tegutsen vastavalt kokkulepitud korrale. 

Ehtuseriala õpetajana läbin tuletööde tegemise koolituse iga 5 aasta järel. Üldisel tuleohutuse koolitusel osalen iga õppeaasta alguses. Esmaabikoolitused läbin vastavalt kehtestatud korrale.  

Eelnevalt käsitlen tundides teemasid: tegutsemisest tulekahju korral ja tööohutusest tööriistade kasutamisel ning esmaabi osutamise kord. Sissejuhatavas osas on õppuritel võimalik tutvuda töökoja virtuaalplaaniga, millel on välja toodud tulekustuti,  esmaabivahendite asukoht ning evakuatsiooniteed.    

Laiema pildi edasiandmiseks selgitan õppe eesmärke iga uue teema alguses ja seon päriseluga, tuues juurde näiteid enda kogemustest. Tõsi on, et selgitustööd teen tegelikult iga uue praktilise tegevuse juures. Õpieesmärgid seon õpiväljunditega ja selgitan nende tähendust.

Teema alguses selgitan, miks me antud x teemat üldse käsitleme, milleks seda päriselt vaja läheb. Nt. Plaatimise teemadel, plaadijaotuste tunnis.

Mooduli hindamise põhimõtted räägin lahti õpiväljundite kaupa, et õpilased teaks mida neilt oodatakse. Seda teen tavaliselt mooduli esimestes tundides. Tutvustades mooduli kava ja õpiväljundeid sh. räägin hindamikriteeriumitest.

Nt:

• ÕV1 eeldab, et õppur omab ülevaadet plaatimistöödel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest 

Selgitan, et õv saab tehtud ehk hinnatud, kui sooritatakse online test positiivsele tulemusele, või luuakse hoopis õppevideo mis tutvustb erinevaid plaatimise tööriistu, vms lahendus. Õpilased saavad aru, et õv saab mitut moodi saavutada ja et savutatut saab mitut moodi tõendada. Nt. luues õppevideo, mis vastates kriteeriumitele võimaldab õpiväljundi saavutamist tõendada. 

Üldiselt viin õpet läbi toetudes töömaastiku vajadustele, arvestades päriseluliste materjalide ja tehnoloogiatega. Lisaks põimin õppesse ülesanded mis arendavad võtmepädevusi nagu digipädevused, inglise keel(lõimingutunnid), matemaatika(lõimingutunnid), suhtlemine, algatusvõime,  jne.  Loon ja kasutan tänapäevasid võimalusi õppetöö rikastamiseks. Sinna hulka kombineerin praktilisi õppeid, nt. kliendilt saadud lähteülesande põhjal, sh. ka õppimine ja praktiseerimine objektidel. Kaasan õppureid objektidele kus on võimalik siduda teooria praktikaga. Seal viin esmalt läbi teoreetilise osa ja pärast rakendame teamisi praktilise töö käigus. nt. soklikorruse põranda loodimine. 

Erialalõimingud

Üldaineõpetahatega on meil tihe koostöö lõimingute teemadel. Suhtleme ja räägime läbi milliseid teemasid tuleks lõimingus käsitleda ja kas varem läbitud teemad on toonuid edu praktilistes tundides. Lõimingute läbiviimiseks olen loonud 3D mudelipõhised ülesanded kust üldainete õpetajad kogu vajaliku info ka kätte saavad. Üldpildis seisab minu idee printsiibil, õpeta nagu võitled ehk lõimingutundides õpetatakse läbi nende 3D ülesannete mida me ka praktilistes tundides teeme. 

Praktika ja teooria käsikäes

Paljud praktilised tööd koosnevad väiksematest osadest, mis sooritatakse füüsikalis-keemilistel ja tehnilistel põhjustel kindlas järjekorras. Selleks, et õppurit järjel hoida, kasutan kontroll-lehti (checklist). 

Kontroll-leht aitab terminite ja väljendite kaudu teooriat ja tööjärjekorda meelde tuletada.

Õppuritega õppetöökõigus päris objektidel töötamine

Kaasan õppureid objektidele kus on võimalik siduda teooria praktikaga. Seal viin esmalt läbi teoreetilise osa ja pärast rakendame teamisi praktilise töö käigus. nt. soklikorruse põranda loodimine. 

Õppematerjalid tagataskus

Ka praktikal olles või õppetöökojas töötades on võimalik õppematerjalidele ligi pääseda. Nt kui õppur soovib mõnda tööprotsessi õppevideost üle vaadata. Selleks tuleb neil minna www.ehitusest.com ja valida vastav teema mis lahendamist vajab.  See võimalus on õppuritel ka praktilise töö tegemisel, mis loob tingimused ennastjuhtiva õppuri kujunemisel.

Õpimapi ja praktilise töö sidumine

Õppur dokumenteerib tehtud töö mooduli õpimapis/tunnis. Lisab pildid ja kirjeldab, mis pildidl toimub. Kaitseb/esitleb õpimappi suuliselt.

Õpimapi loomisel tuletatakse meelde ja luuakse seosed praktilise töö ja teooria vahel.

Õppevideod (ka võõrkeeles)

Prkatilise töö erinevatel etappidel näitan õppematerjalide kogus olevaid õppevideosid. Osad videotest on inglise keeles, mis aitab õppuril kohaneda erialase sõnavaraga teises keeles.

Kolleegide juhendamine

Aitan kolleegidel valida asjakohaseid vahendeid lõiminguprotsesside käivitamiseks ja kasutamiseks enda loodud protsesside näitel.

Täiendavalt saab teooria ja praktika sidumisest lugeda siin. 

KAK Tehnoloogiamajakas tehakse õppetulemuste kontrolli iga 10 nädala tagant. Meie koolis nimetatakse seda moniotooringuks. Minu panus sellesse on anda sisendit juhtõpetajale, sotsiaalpedagoogile ja rühmajuhtajale tagasiside põhjal mis ma olen kogunud enda moodulite raames tagasisideküsimustike, vestluste ja vaatluse teel tehtud märkamiste kaudu. Õppijate monitooringud on suureks abiks nn. õppijate arengutel silma peal hoidmiseks ja on heaks vahendiks aitamaks ka erialaõpetajaid õppijate õppevõlgade lahendamisel, kuna monitooring toimub kõrgemal tasandil ning see sunnib ka õppijaid and rohkem kokku võtma.

Kasutan õppijatelt nende arengute ja motivatsiooni kohta infomatsiooni saamiseks nelja meetodit.

• Vaatlus

Vaatlust teen praktiliste tundide ajal. Märkamised kannan moodulite kaupa isiklikku vaatluspäevikusse. Nii on võimalik märgata erinevaid käitumismustreid ja arenguid. Vaatlusesse ja märkamisse kaasan ka kolleege, uurides neilt kas nad on ühe või teise õpprui käitumises märganud samu mustreid.

• Vestlused õppegrupiga või individuaalselt õppuriga

Vestlused tunni või teema lõppedes, õppematerjalidest ja õppemeetoditest arusaamise ning õppurite meelestatuse monitoorimiseks.

• Testid ja tagasisideküsitlused teemade või moodulite lõppedes

Olen lisanud küsitlused kohe teemade juurde või moodulite lõppu, et saada kõige värskemat tagasisidet omandatu ja kogetu kohta. 

• Õpimapp (porfoolio)

See on üks minu eelistatuim meetod õppija arengu jälgimiseks kuna see katab ära väga paljud võtmepädevused, on dünaamiline ja ma saan jälgida õppuri arengut kogu protsessi vältel. Samuti saan ma kaasta õpimappi ka üldainete õpetajad nt. keeleõpetajad kes näevad õpmapi kaudu õppija keelelisi arenguid.

• Suhtlemine üldaineõpetajatega erialalõimingu võtmes

Üldaine õpetajatega olen pidevas suhtlemises erialalõimingute võtmes. See puudutab keeli, matemaatikat, keemiat, füüsikat ja kehalist kasvatust. Analüüsin ja annan tagasisidet kas ja kuidas kasutatakse lõimingutundides õpetatut praktikas.

Väljatoodud töövahendid õppija jälgimiseks pluss õppetöökäigus saavutatud tulemused(hinded) annavad päris hea ülevaate õppijate arengute kohta. Ilma minu õigeaegse sisendita on õppija monitooring väheefektiivne, sest staatilised hinded üksi ei peegelda alati tegelikust. 

 Õpilaste motiveerimine erinevate meetodite ja kanalite kaudu:

• Õppurite kaasamine päriselu projektidesse.

Õppurite kaasamine Kuressaares asuva lõngapoe välisreklaami kujundusse ja reklaamraami valmistamisprotsessi, mille käigus said graafilise kujundaja eriala õppurid luua visuaal-lahenduse ja väikelaeva õppurid said metallitöötundides, jooniste põhjal koostada ja keevitada kokku reklaami metallraami. 

• Õppurite kaasamine metallist materjaliriiuli ja materjaliriiuli betoonist aluse valmistamisel.    

• Õpilaste, gruppide ja õpilastööde esiletoomine plakatitel ja stendidel.  

• Õpilaste tegemiste kuvamine sotsiaalmeedia kanalites. Selline meetod annab õppurile indikatsiooni, et neid ja nende tegemisi sh õnnestumi märgatakse.

• Võistlustel osalenud õppurite esiletoomine sotsiaalmeedias ja ehituse veebilehel.

Võislustel osalenute õppurite esiletoomine õnnestumiste ja ja ka mitteõnnestumiste korral annab teistele õppuritele võimaluse näha, mida on võimalik väiksemate ja suuremate panustamise korral saavutada. Samuti julgustab see õppureid ise aktiivsemad olema ning oma võimete piires tegutsema. 

• Selgitan välja õppijate taseme, võimed ja huvid ning arvestan nendega. Jagan jõukohaseid ülesanded.

• 
  

• Vastutuse jagamine

Võimekamatel õppuritel on õpiväljundite saavutamisel võimalus teha keerukamaid ülesandeid, saada osa õppematerjalide loomise protsessist või olla ka abiõpetaja rollis . Nt. puudujate juhendamine. Tihti on õppurid puudu ja teemade tundmine lünklik, see on võimalus õppurist abiõpetajale õpetada lihtsamaid teemasid neile kes on maha jäänud. Loomulikult järgneb sellele teadmiste kontroll ja abiõpetajale tagasiside andmine õpetatu mõjust.

• Võimaldan töötada ja õppida väljaspool kooli. See protsess dokumenteeritakse õpimapis iseseisvalt. (juhendamisel) Seda võimalust on viimase kahe õppeaasta jooksul reaalset kasutanud vähemalt kolm õppurit, mis pole küll muljet avaldav arv aga algus seegi. Vähemalt õppurid teavad sellise võimaluse olemasolust.

• Kasutan kaasahaaravamaid ja õppijat aktiveerivaid õpetamismeetoideid. Nt. järelvaadatavad lõbusad videod õppurite toimetustest, oma tegevuse analüüsimiseks. 

• Õpilaste kaasamine õppevahendite ja ka nt. virtuaaltuuride loomisel, mille loomise käigus saavutatakse osa õpiväljundeid. Antud näite abil on saavutatav plaatimismooduli esimene õpiväljund. ÕV1- omab ülevaadet plaatimistöödel kasutatavatest töövahenditest.

• Tunnustan õppijate pingutusi, arvestades õppija eripära ja võimetega, tunnustades ka õppija neid võimeid mis pole alati seotud õppeülesandega ning püüan neile võimetele leida rakenduse. Tunnustan õppijas seda milles ta on teinu arenguid, ka siis, kui need sammud on väikesed. 

• Annan õppijatele pidevat tagasisidet nende tegevuste kohta praktiliste tööde käigus ja õpimapis, tunnustades nende õnnestumisi ja arengusamme. 

• Püüan õpilased kaasata hindamisse protsessidesse. Enesehindamist rakendan õppetöö käigus valminud ülesannete hindamiseks. Nt. enesehindamine lehe lõpus. 

• Vesteldes õppuritega, suunan neid ennast analüüsima, kujundamaks välja ennastjuhtivama õppija, et neil tekiks enesekindlus, avaram maailmapilt ja positiivne enesehinnang.

• Kasutan õppetöös innovatiivseid õppevahendeid ja mitmekülgseid lahendusi. Nt. krohvi/karniisišabloonide modelleerimine 3D tarkvaras, kasutades seejärel lasertöötluspinki šabloonide väljalõikamiseks. Seejuures lasen õpilastel ise teha kujunduse ja modelleermise töö, innustades neid nende otsuste ja valikute tegemisel.

• Julgustan õppureid kasutama digitehnoloogiaid oma projekti teostamiseks, toetades neid oma oskusetga loometehnoloogiate valdkonnas. Nt.  CAD tarkvarades kujundatud ja laserlõigatud õpilasfirma tooted. Instagram ja FB. 

• Muusika õppetöökojas. Luban õppuritel kuulata muusikat nende valikul, tagades vastavad tehnilised võimalused. 

Erialamoodulid olen planeerinud nii, et see toetaks õppijate eripära.

Võimekamad õppurid saavad lisaks tavalisele ülesandele proovida keerukamat ülesannet. Neil on võimalik veebis saada olevate õppematerjalide ja õppeülesannete toel saavutada õpiväljundid omas tempos. Õppeülesanded on täiendatud saavutatavate õpiväljunditega, üleseande kirjeldusega, piltide ja joonistega ja oodatava lõpptulemusega, loomaks võimalused õppeülesande iseseisvaks sooritamiseks.

Võimekamal ja ka vähemvõimekamal õppuril on võimalik töötada kodus või tööl. Ta peab selle tõendama õpimapis sisuteksti ja piltidega ning olema võimeline vastama küsimustele. 

Õppureil, kes ei saa tervislikel või muudel põhjustel praktilisest tööst osa võtta, on võimalik õppida distantsilt. Õppematerjalid veebis, viruaaltuurid, testülesanded ja õpimap annavad võimaluse tõendada osad iseseisvalt saavutadavad õpiväljundid. 

Paljud praktilised tööd on mahukad kompleksülesanded. Vähemvõimekamatele õppuritele olen planeerinud väiksemad  iseseisvad tööd või ülesande osad, et nad saaksid neid sooritada omas tempos. NÄIDE plaatimise individuaaltööst.

Minu praktikas on olukordi kus on vajadusel vaja anda sisendit individuaalse õppekava koostamisse. Teatud ehitusmoodulite vastutajana saan selleks anda endapoolse sisendi, tehes koostööd üldainete õpetajatega, rühmajuhatajaga ja juhtõpetajaga. Üldiselt teeme õpilaste monitoorimisel üsna head ennetustööd ja individuaalse õppeava koostamist minu erialaõppes ette ei ole tulnud.

Siin pean tõdema, et minu koormus on õpetajate puuduse tõttu küllaltki suur. Ca 32 praktilist tundi nädalas +ettevalmistustööd ja enda erialased projektid. Kõikide muude erialaste arenduste ja koolituste juures ei ole mul enam piisavalt aega lisategevusteks. Ise ma näen tulevikus end väiksema tunnikoormusega, et koolitada kutseõpetajaid õppija arengu toetamisel aga see ei saa juhtuda, kui uusi õpetajaid meie meeskonnaga ei liitu.

Küll aganõustan kolleege individuaalselt enda pädevuste piires vastavalt tekkivale vabale ajale. Nt. nõustan ühte vanemat õpetajat märkama õppija eripärasid ja kasutama erinevaid meetodeid õppuri arengu toetamiseks. Üldiselt on need rohkem nagu vestlused mille käigus me arutame õppetööga seotud aspekte õppija arengust lähtuvalt. Vestluste käigus selgub mis moodi mina teda aidata saan. Nt. tänapäevased õppeülesanded ja nende loomine 3D mudelite baasil, mis aitab õppuril ülesannet näha mitmel tasandil. Tehnoloogiate kasutamine õppijat toetavate õppevahendite loomisel. Nt. magnettahvli sildid tööriistade ja töövahendite piltidega mida on hea kasutada hariduslike erivajadustega õppuritega, läbi mängu õppimiseks .   

Ise olen akvtiivseks eeskujuks erinevate digi-ja tehnoloogiliste vahendite kasutajana ja nende vahendite soovitajana õppijate arengute toetamiseks, luues selleks erinevaid ja mitmekülgseid võimalusi nt. õpiväljundite saavutamiseks või õppealase töö rikastamiseks.  

Erialamoodulites saavutatavad õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid on välja toodud rakenduskavas. Õpiväljundid võivad olla eristatavad või mitteeristatavad.

Erialamoodul plaatimistööd koosneb teooriast, praktilistest töödest ehk kompleksülesannetest ja individuaalülesannetest ning iseseisvast tööst õpimapis mis kõik peaksid toetama õpiväljundite saavutamist. ÕV saavutamist on võimalik tõendada mitmeti.

Plaatimistööde näitel on võimalik tõendada õpiväljundi, `` omab ülevaadet plaatimistöödel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest``, omandamist järgmiselt:

• Test, milles on võimalik vastata konkreetsetele küsimustele. Seda meetodit kasutan üldjuhul harva ja pigem väga oluliste erialaste faktide/teadmiste kontrollimiseks. 

• Stendiettekanne: pindade viimistlemisel tekkinud probleemide tekkepõhjuste selgitamine, võimalikud lahendused.

• Probleemülesanne: Koostab juhendmaterjali põhjal õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi praktikumis planeeritavate/tehtavate tööprotsesside kohta. 

• Suunan õppureid teadmiste kontrolliks looma õppevideoid töövahendite kasutamise kohta. Seda võtet kasutan üsna tihti, kuna loomise käigus õpivad ja saavutavad nad ise kõige rohkem. 

• Individuaalne töö tahvlisiltidega, mängides nn. sildimängu milles tuleb kokku viia sõnad, pildid ja tegevused. (pigem on see toetav vahend nii õppimiseks kui ka õpiväljundi saavutamise tõestamiseks)

• Praktilises töö tegevuse hindamine. Nt, hindan kas õppur kasutab erinevates töölõikudes õiged töövahendeid, töövõtteid ja materjale. Kontrolliks olen loonud kontrollnimekirja erinevate töölõikude/etappide jälgimiseks. 

• Astmeline arutlus/praktika seminar: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri oma tegevust praktikal omandatu kohta. Praktikaseminaril kuulan mida on õppurid teinud ja dokumenteerinud praktikal olles. Hindan praktikal omandatud ja õppuri arenguid võrreldes varasemate praktikatega.

• Hindan õppuri arenguid õpimapis. Teadmiste tõendamine õpimapis oma tegevuse kirjeldamise ja anlüüsimise kaudu õppeprotsessi jookusl mis on otses seoses praktilise tööga ja mille tegevus tuleb õppuril dokumenteerida kirjas, pildis ja videos. 

Minu jaoks on oluline et õppur saaks aru sellest mida temalt oodatakse ja mõistaks ka oskuste tõendamisteks loodud/kasutatavat meetodit. Õppurite tagasisidest püüan saada selgust kas nad üldse aru said mida ja kuidas hinnatakse.  Haapsalu Kolledži tudengitelt saan tagasisidet iga 3D modelleerimise aine lõppedes sh eksamile antud tagasiside eksamist arusaamise osas. Üldiselt olen hindamisemeetodi ja hinnatavad kriteeriumid põhjalikult lahti kirjutanud ja probleeme ei ole esinenud.

Kutseõppeasutuses asun hindamisel õppijatega vahetus kontaktis. Hindamismeetodite sh hindamiskriteeriumite valestimõistise kohta saan tagasiside kohe. Kui hindamismeetod jääb arusaamatuks siis kohendan seda arvestades õppija eripäraga. Nt. olen loobunud testidest mida õppur peab paberile kirjutama. Probleemiks on õppurite mitte alati loetav käekiri mida mina muuta ei saa, sealjuures veel suurem probleem on õppurite kehv võime oma tegelikke teadmsi struktueeritult paberile kanda. Paberi ja pastaka asemel kasutan nt. plaatimistööde teadmistekontrolliks teksti ja pitidega varustatud tahvlimagneteid õppuri teadmiste väljaselgitamiseks.   

Hindamismeetodite valikul ja kohandamisel olen üldiselt paindlik, arvestades õppijate eripäraga. Kui selgub, et hindamismeetod ei toimi või sellest ei saada aru siis kohandan seda tuginedes tagasisidele.

Nt. Haapsalu Kolledši 3D modelleerimise erinevate eksamiformaatide kohta olen küsinud tagasisidet ja uurinud milline oleks sobivaim viis oma oskuste tõendamiseks. Põhjuse selle väljaselgitamiseks andis asjaolu, et tudengitel pole piisaval aega mahukama eksamitöö tegemiseks. Seega võimaldan nüüd eksamit teha kahes formaadis. Lühem ja intensiivsem, ajalise piiranguga eksam kolledži arvutiruumis (kuni 6 tundi) ja pikem, mitte nii intensiivsem, ajalise piiranguga eksamiformaat loovale inimesele (kuni 20 päeva). See juures nõudmised oskuste tõendamisele on mõlema puhul võrdsed.

KAK tehnoloogiasuuna õpetajatega ma hindamise ja hindamise arendamisega otse teadlikult tegelenud ei ole. Hindamise osa meie rakenduskavades on väga põhjalikult lahti kirjutatud ja toetavad sellisel kujul minu tööd. Küll aga olen kolleegidega vestelnud neil teemadel seoses erinevate hindamismeetodite kasutamisega õppetöös ja seoses hindamiskriteeriumite uuendamisvajadusest lähtuvalt uute tehnoloogiate pealekasvust ehituserialadel. 

Ehituserialade hindamismeetodite väljatöötamisel olen lähtunud suuresti õppijate eripärast. Lähtun põhimõttest, et igal õppuril peab olema võimalus oma õpiväljundite saavutamist tõendada. Näiteks olen hindamismeetodina välistanud kirjalikud tööd (soovitades sama lähenemist ka kolleegidele). Kirjalikud tööd ei tõenda päriselt õppuri teemadest arusaamist, sest kõik õppurid pole võimelised oma tegelikke teadmisi kirjapilti panema. Selle tõttu olen välja töötanud teadmiste kontrollivahendi piltidega illustreeritud tahvlisiltide näol. See meetod on kombinatsioon märksõnadest ja piltidest mis tuleb vastava teemaga loogiliselt kokku viia. See meetod näitab, kas õppur tunneb erialast sõnavara, erialaseid töövahendeid ja kas ta suudab nt. plaatimisprotsessi planeerida.

Kolleegide juhendamisel lähtun enda kogemusest aga samal ajal suunan õpetajaid märkama, milline hindamismeetod töötab ja mis mitte. 

Mina oma töös otseselt selliste teemadega ei tegele ja ega selleks pole ka aega. Meil on tookorralduses selle jaoks rühma juhatajad ja juhtõpetaja. Mind kaasatakse vajadusel.

Minu panus osapoolte kaasamisse on aga nt. õhtused ühistegevused lapsevanematega. Selleks kutsume koos õpilastega lapsevanemad õpperuumidesse ühistegevustele. Vanematele räägime täpsemalt õppekorraldusest ja võimalustest meil õppimisel. Õpilased näitavad oma vanematele millega nad tegelevad.

• Kursuse sisu ja ülesehituse loomisel arvestan kursuslaste varasemate kogemusteega ja eluliste erivajadustega nt. uurides millised on nende varasemad kogemused vastava teemaga seoses ja millised loenguajad neile enim sobiksid. 

• Kaasan täiskasvanuid õppijaid kursuse hindamisele läbi enesehindamise, mille tulemused annavad mulle võimaluse tehtut analüüsida. Antud näite puhul nägin millele järgmisel kursuses rohkem tähelepanu pöörata.

• Kaasan õppijaid enda töid kriitiliselt vaatlema (vt. trepi plaatimne) ja üksteise töid hindama. 

• Kaasan ennastjuhtivaid õppijaid oma töö hindamisse suunates neid ise vigu leidma. 

• Uurin erialalõimingu õpetajatelt kas minu loodud materjalid lõimingutunniks olid kättesaadavad ja arusaadavad. Kas need on asjakohased, pidades silmas lõimingu eesmärke jne. Annan ka tagasisidet vastu. Nt. annan tagasisidet selles kas matemaatika lõimingutunnid on tulnud kasuks praktilises töös, kus on kindlasti vaja arvutada materjalide kulu. 

• Kvaliteetsemate tagasisideküsimustike loomisele, pidades silmas õppijate eripära, kaasan kollege ja arvestan nende kogemusi. Nt. olen küsimustike koostamisel kaasanud meie kooli sotsiaalpedagoogi, usaldades tema kogemusi, tema tööspetsiifikast lähtuvalt. Nt. on hüdroisolatsioonitööde ja plaatimistööde moodulit tagasiside loomisele kaasatud kooli sotsiaalpedagoogi.

Riiklikul tasandil olen ehitusõpetajate võrgustikuseminaril ettekandel rääkinud kuidas viin läbi (enese)hindamist, kaasates selleks õppijaid, kolmdee.info näitel.

Eneseanalüüs koos näidetega, selgituste ja viidetega tõendusmaterjalidele 

• Pean erialast enesearenguporfooliot (käesolev)

• Ühe töövahendina oma töö reflekteerimiseks ja tehtu analüüsimiseks olen loonud tööalase e-portfoolio avalikuks kasutuseks loodud isiklikul õppematerjalide lehel www.ehitusest.com . 

• Koostan ja pean tasakaaluks isikliku portfooliot enda muudest tegevustest.

• Koostan ülevaatliku aasta kokkuvõtte, mis läks halvasti, mis hästi ja kuidas edasi. Lisan kokkuvõetud punktid aasta tagasisideküsitlusse ja eneseanalüüsi lühiversiooni mida lahkame arenguvestlusel juhtõpetajaga.

• Jälgin enda koolitusvajadusi vastavalt oma arengule.

• Sažeerin teistes koolides, pannes proovile oma võimeid, et näha enda arenguvajadusi. 

• 
  

• Kogun tagasisidet erialamoodulite lõppedes.

• Erialamoodulite erinevates etappides küsin õppuritelt tagasisidet teemadest ja õppematerjalidest arusaamise kohta. Uurin millisied teemasid võiks täpsemalt käsitleda, milliste teemadega on raskusi ja millega on kõik hästi. Tagasiside

• Tagasiside kogumine õppuritelt. Nt. läbi õppurite enesehindamise tagasisideks minu tehud või tegemata tööle enne eksamit.

• Tulemusvestluseks juhtõpetajaga koostan enesanalüüsi lühivormi milles on kokkuvõetud kõik tähtsamad reflekteeritavad ja analüüsitavad teemad. 

• Erialamoodilite vastutajana kogun ühisel koostöö ajal või veebitöögrupis tagasisidet moodulite erinevate etappide lõikes ja moodulite lõppedes.

Koostan professionaalse erialase õpetajaportfoolio (käesolev) milles analüüsin enda kompententse ning tuues välja enda tegelikud oskused ja arenguvajadused, toetudes professionaalsele tööalasele portfooliole ning oma tööle saadud tagasisidele. Tööalasele isiklikule lehele olen tagasiside jätmiseks lisanud erinevad võimalused nt. mooduli lõppedes või üldiseks tagasisideks õppematerjalide lehele.

Enda teadlikust ja kompentse olen tõstnud kasutades erinevaid tagasiside võimalusi õppuritelt. Nt. 3D modelleerimise tagasiside tudengitelt. Selline tagasiside aitab mul järgmisel hooajal rohekm keskenduda tagasisides väljatoodud teemadele ja murekohtadele. Samuti täiendada õppematerjalide veebilehte.

Toon näite õppija/kolleegi tagasiside põhjal tehtud muudatusest, mis on mind arendanud kompetentsemaks õptajaks.

Enese arengueesmärke sean omale erialaste huvide, oskuste , organisatsiooni vajadusest lähtuvalt. Tulemusvestluseks koostatud enesaanalüüsis toon välja konkreetsed arengueesmärgid ja tegevused oma eesmärkide saavutamiseks.

Konkreetsetest eesmärkidest 2022-2023 õppeaastal.

• Stažeerimine teistes koolides, et panna proovile enda oskusi ja näha mida tuleks endas veel arendada.

• Õppematerjalide digitaliseerimisega jätkamine sh erialamoodulite õppehaldussüsteemi arendamine virtuaalmaja näitel. 

• Loodud 3D mudelipõhiste õppematerjalide loomine ja levitamine koostöös erialakolleegidega.  

Eks ma püüan end aegajalt pühendada ka õppe ja kasvatustöö probleemide uurimisele, kuigi ekstra aega selleks palju pole. Tihti on poolaasta või aasta möödunud nii, et ma ei olegi selliste teemadega süvendatult tegeleda jõudnud. Pigem olen jäänud mitme osapoole vahele vahendaja rolli.

• Märkan, dokumenteerin, analüüsin oma õppe-kasvatustööga seotuid juhtumeid. 

• Suhtlen kolleegidega ja kooli sotsiaalpedagoogiga lahenduste leidmiseks.

• Suhtlen kolleegidega teistest koolidest korduvate mustrite analüüsimiseks ja nende edulugusid õppe-kasvatustööl.

• Võtan kõrvale head praktikad ja näiteid teiste koolide juhtumitest.  

Enda kogemus stažeerimisel. Keeleprobleemid ja õpimotivatsioon ning  seosed õppe-kasvatustööga Ida-Virumaal. 

• Loen õppe-kasvatustööga seotud kirjandust (raamatud, artiklid, arvamused, uuringud).

Õppimise abc 

Õpingute katkestamine kutseõppes 

Grete Arro. Õppimisest, ilma naljata… või siiski?

Kuidas õppida õppima. Grete Arro ja Külliki Tafel-Viia

Nüüdisaegne õpikäsitlus

• Stažeerimine erialasel tööl. ettevõtetets ja teistes koolides.

• Osalen rahvusvahelistes erialastes projektides ja õpirännetes.

•  Osalen erialastel võrgustikeseminaridel kus käsitletakse ehituserialadega seotud arenguid seoses õppetöö ja praktikatega. Viimasel kohtumisel 2022 a. sügisel käsitleti mahukamalt digioskuste arendamist ja rohepöördelisi teemasid ehituserialade õppetöö võtmes. Digioskuste arendamise teemal tegin ka ise ettekande ``3D mudelipõhine õpetamine ning õppematerjalide digitaliseerimine ja praktikas kasutamine`` www.ehitusest.com näitel. 

• Osalemine erialastel messidel mis annab mulle suuremas pildis ülevaate uuematest trendidest ja tehnoloogiatest ehitusmaastikul.

• Ühisel koostööajal tutvustan kolleegidele messidelt saadud uuemaid erialaseid tehnoloogiaid ja praktikaid. 

• Jagan õpirändel omandatud uusi teadmisi ja praktikaid. Õpirändel saadud kogemusi jagan kolleegidega kodukoolist. Saadud kogemusest teen ka vastava postituse ehitusest.com lehel.

• Ehitusalaste ettevõtete külastamine.

Enda tugevamaks küljeks pean loometehnoloogiate tundmist ja nende rakendamist õppetöös.

Olen omaalgatuslikult ja kolleegide huvist lähtuvalt loonud õpikogukonna milles jagan oma teadmisi, kuidas rakendada ja lõimida erinvaid tehnoloogiaid õppetööga. Sellest lähtuvalt olen loonud veebilehe loometehnoloogiad ja korraldanud vabatahlikult koolitusi enda kooli kolleegidele, mis annab õpetajatele võimaluse olla kursis erinevate tehnoloogiatega, luua ja  kasutada erinevaid uusi töövahendeid õppija arengu toetamiseks. Samal ajal saab õpetajatelt tagasisidet erinevate tehnoloogiate kasutamise sobilikkusest ja väärtusest praktikas.

Minu initsiatiivil ja juhendamisel käiakse Tehnoloogiamajakas loometehnoloogiatega tutvumas ja katsetamas mitmest erialast ja koolist. Nt.

• Kuressaare Ametikooli disainiõppesuuna stilistide ja rätsepa õpperühmad oma projektide raames.

• Lümanda põhikooli õpilasfirma Telkur õppepäev

• Oma õppesuuna ja kooli õpetajate nõustamine ja koolitamine

Püüan hoida oma mootori soojas ja olla kursis uute arengute õpetamise ning õppevara loomise valdkonnas. Selleks käin ise stažeerimas ja õpirännetel jagades oma kogemusi ka kolleegidega ja tuues uut infot enda töösse sisse. Kokkuvõtvalt on need arengud välja toodud siin.

• Ettekanne ehituserialade võrgustikukohtumisel Rakveres. 13.-14.oktoobril 2022.a. 

Värskeimaks ettekandeks on Virtuaalmaja projekt ja selle kontseptsioon ehk 3D mudelipõhine ja kontekstipõhine õpetamine. Samuti tuli ettekandele digitaliseerimine ja digivahendite kasutamine ehituserialade õppetöö kaasajastamiseks ja rikastamiseks. 

Virtuaalmaja projektiga on plaanis mitmed koostööd erialamoodulite lõikes. Nt. plaatimismooduli arendus teiste plaatimisõpetajatega.  

• Ettekanne Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. 26 oktoobril 2022.a.

Tutvustasin digitaliseeritud õppematerjalide ja asjakohaste veebipõhiste digivahendite kasutamise võimalusi www.ehitusest.com veebinäitel näitel. 

Projekt sai alguse ja inspireeritud  Joint Staff Training (C1) - ``Digital Didactics in VET`` Erasmus+ KA2 project DiVitDe projekti raames. Õpirändel alustatud projektist on kasvanud välja paindlik ja igapäevaselt arenev tööriist, õppetöö rikastamiseks ja läbiviimiseks. Sellesse on koondatud kõigile huvilistele tasuta kättesaadavad õppematerjalid, õppeülesanded, õppetestid ja tagasiside.   

• Osalemine õpirännetes ja rahvusvahelistes projektides ja FB kajastused. Minu panus selle projektis oli õppeülesannete 3D mudelite loomine ja vaikude töötoa õppeprotsessi/treeningute ning teooriatestide läbikatsetamine.

• Osalemine ehitusmessidel ``Eesti ehitab``

• Osalemine messil ``Tuleviku Kompass``. Siin tutvustame oma kooli ja koolis õpetatavaid erialasid.

• Ehitsumaterjale tootvate ettevõtete külastamine. Eskaro värvitehase värvikoolitus õppuritega.

• Töötan läbi tootjate väljastatud erialast kirjandust. Loon veebipõhised väljavõtted ja koondid õppematerjalide lehel

Kuna ehituses muutuvad paljud ehitusmaterjalid ja nende valik aastate lõikes üsna kiirelt siis on vaja olla kursis paljude liikumistega. Õppematerjalid ja õppeülesanded tuleb viia vastavusse uue infoga. 

• 3D modelleerimise õppejõuna Haapsalu Kolledžis, panustan käsitöötehnoloogiate ja disaini õppekava nõukogu liikmena õppekava arengusse. Räägin koolitusvajadustest, kuulan uusi arenguid, kuulan teiste liikmete ettepanekuid ja teen ise ettepanekuid õppetöö paremaks läbiviimiseks. 

Teen juhtkonnale ettepaneku kolleegide koolitusvajaduste kohta ja koostan koostöös koolitusjuhiga koolituskava. Nt: digi ja tarkade tehnoloogiate kasutamine õppetöö rikastamiseks. Võtmesõndakes: õppijat toetava õppevara loomine, probleemide lahendamine tehnoloogia abil, õppetöö disainimine. https://sites.google.com/view/tehnoloogia6petus/esileht 

Koolitan kolleege oma pädevuste ja oskuste piires viies läbi digiteemalisi koolitusi.

Minu pakutavate täiendkoolituste eesmärk on näidata tehnoloogiate kasutusvõimalusi erinevate projektide läbiviimisel, õppetöö rikastamiselja õppevara loomisel.

Eneseanalüüs koos näidetega, selgituste ja viidetega tõendusmaterjalidele 

Õppekavade koostamise ja muutmise vajadust hindan enda õpetajapraktikast lähtuvalt. Erinevad arengud tehnoloogiates ja töömaastikul sunnivad õppetöösisu üle vaatama ja muudatusi tegema. 

Kuigi põhilised töövõtted ehitusmaastikul ei aegu siis erinevad tehnoloogilised ja ehitusmaterjalidega seotud teemad vajavad ülevaatamist ja uuendamist moodulite rakenduskavades ja moodulite ülesehituses. Nt. kasutatakse tänapäeval ehituses väga palju 3D mudelipõhist ja BIM (building information modeling) ehitusinformatsiooni mudeli põhiseid süsteeme. See nõuab ka kutseõppesse teatud digi-ja tehnoloogiliste teadmiste ning oskuste sisselülitamist. Sellest lähtuvalt olen õppetöösse sisse toonud rohkelt 3D mudelipõhiseid ülesandeid ja lasknud ka õppuritel ise luua õppeülesande 3D mudeleid mis aitavad õppuritel kohaneda uute tehnoloogiliste arengutega ning mis toetavad edasiõppimise korral kõrgemal tasandil.

Tänapäeva ehitaja ei ole lihtsalt nn. labidamees või müüriladuja. Kiire ja erinevate tehnoloogiate areng võimaldab ehitajal olla loovisik ja sellest tulenevalt tuleks ka õppekavadesse vastavaid muuduatusi sisse viia.

Õppekavade koostamise töörühma juhtimine, samuti ka õppekava koostamise töörühmas osalemine ei ole olnud minu töö osaks. Õppekavad on juba varem välja töötatud kõrgemal(juhtide) tasandil.

Ise olen olnud õppekava, loometehnoloogiad õppevara loomiseks eestvedajaks, kaasates selle loomisse Kuressaare Ametikooli kvaliteedijuhti, tehnoloogiaõppesuuna juhti ja koolitusjuhti.

Paraku pean tunnistama, et praegused arengud koolisüsteemis ei toeata seda, et ma võiksin olla kolleegide koolitaja õppekavade ja rakenduskavade koostamisel. Üheks põhjuseks on täiskoormus õpetajana mille kõrvalt arendan enda erialast lähtuvaid projekte. Teiseks, on meie õppekavad ja rakenduskavad juhtkonna ja võrgustiku tasandil välja töötatud, mis ei tähenda, et neid ei peaks arendama või täiustama. Õpetaja panus täna on reaalselt ehk sisendi andmine muudatuste tegemiseks. Kolmandaks, tundub mulle, et see tegevus peaks hetkel siiski jääma juhtõpetaja, juhtkonna ja erialavõrgustiku tasandile. Ise näen, et võiksin õppekavade ja rakenduskavade koostamise ja juhendamisega tegeleda aga see eeldab oluliselt väiksemat tunnimahtu ja loomulikult ka minul seatavate tööülesannete/kohustuste ümber kirjutamist ja sidumist töölepinguga.    

Pigem toetan hetkel kolleege moodulite planeerimisel, kuna me puutume õppetöö teemadel igapäevaselt kokku ja teeme igapäevaselt koostööd.

Õppijate eripäraga arvestades olen loonud võimalused omandada erialaseid teadmsi veebis. Põhilised materjalid kohandan eesti keelseks. Õppematerjalid on üles ehitatud loogiliselt ja erialamoodulite kaupa. Sellega toetan nt. ennastjuhtivaid õppureid ja neid kes ei saa mingil põhjusel osa võtta koolitundidest või praktilistest töödest.

Selle veebilehe tõendatud kasulikkusest õppuritele on veel hetkel vara rääkida kuna see on alles uus lahendus meie majas. Küll aga lõin ma selle lahenduse ju enda töö lihtsutamiseks ning täna võin ma julgelt öelda, et see on ennast juba tõestanud mitmes aspektis. Nt. täna saan ma jagada õppeülesandeid õppurite ja erialalõimingu õpetajatega, saan jagada oma mõtteid kolleegidega erialavõrgustikust. Lapsevanemad ja teised huvilised näevad portfoolio kaudu mida me õppetöös teeme. Minu õppetööalane tegevus ja portfoolio, õppematerjalid ja õppeülesanded on korrastatud ja koondatud ühte kohta.

Siia veel näitena juurde 

• www.kolmdee.info mille arendamisel lähtusin vajadusest luua eesti keelsed 3D modelleerimise õppevideod ja koondada need väljaspoole tähelepanu kõrvalejuhtivaid kanaleid nt. Youtube vms. 

• www.loometehnoloogiad.com mille loomisel ja arendamisel lähtusin vajadusest koondada põhiline loometehnoloogiate temaatikaga seotud info ühte kohta ning mille juurde saaks lisada eesti keelset infot ja eesti keelseid ülesandeid. 

Loon kolleegidele sh üleriigiliselt kättesaadavaid 3D mudelitele baseeruvaid lõimingutsentriks olevaid õppeülesandid mille seon teoreetilist õpet toetava õppematerjalide koguga.   

Oma töös jagan õppevara peamiselt lõimingutundideks nt. betoonitööd ja matemaatika betoonitööde lõiming, müüritööd ja müüritööde matemaatika  lõiming, plaatimine keemia lõiming jne.

• Loodud õppevara jagan kolleegidega enda loodud ja avalikuks kasutuseks jagatud veebilehel www.ehitusest.com

• Õppevara jagan ja vahetan One Drive või Google Drive rakenduste toel mis on seotud minu õppematerjalide lehega. Nt. on võimalik õppeülesannet puudutavad materjalid alla laadida veebilehele õppeülesande juures oleva lingi alt.

• Avalikuks kasutuseks loodud õppevara veebilehte püüan hoida pidevas uuendamises, et kolleegid saaksid kätte alati kõige uuemad materjalid ja värskema info.

Kaasaegsete tehnoloogiate kasutamiset erialaõppes olen pisut kirjeldanud ehituserialade õppekavade arendamise teemadel punktis 3.4.4. 

Erialaõppesse valin ja ka kasutan erinevaid tehnoloogiad vastavalt uutele tehnoloogilistele arengutele ehitusmaastikul. Need peavad toetama õpet ja olema seotud ka päriseluga.  

• Tänapäeva uus normaalsus on oma projektide digitaliseerimine (joonis, 3D mudel , ilupilt).

Õpilaste poolt õppeülesande joonise järgi eskiisimine ja 3D mudeli loomine CAD tarkvarade abil on saanud traditsiooniks betoonitöödel. Mõte siin on kasvatada tehnoloogiateadlikust ja näidata erinevaid efektiivseid võimalusi oma projektide digitaliseerimisel. Selline lähenemine õppetöös toetab ka õppijat edasi õppimise korral kõrgemal tasemel.

• Kasutan 3D mudelipõhist õpetamist mis on uus normaalsus kuna teema jookseb kokku tänapäevase BIM (building information modeling) ehitusinformatsiooni mudeli põhiste süsteemidega mida kasutatakse ehitustel laialt kogu maailmas. 3D mudelipõhine õpetamine aitab õppuril selliste süsteemidega kiiremini kohaneda ja see toetab ka edasiõppimimise korral kõrgemal tasandil.

• Osade tehnoloogiate valikul lähtun õppija üldise arengu toetamise vajadusest sh silmaringi laiendamine digipädevuste teemadel. Nt. olen krohvimistööde ühe teemana käsitlenud karniiside ja rosettide valmistamist kasutades selleks ka tehnoloogiaid. Olen õppuritele tutvustanud lasertöötluspinki ning selle võimalusi karniiside ja šabloonide valmistamiseks. Selleks ei pea nad ise sellist tehnoloogiat omama aga annab neile teadmise ja võimaluse oma tööd tulevikus efektiivsemalt planeerida.

Uuenduslikest tehnoloogiatest digivõtmes olen juba siin arengumapis näited toonud. Juurde võiksin lisada loometehnoloogiad mida kasutan erialaõppes õppevahendite prototüüpimiseks ja loomiseks. 

Ülevaate uuenduslike tehnoloogiate kasutamisest mitmel tasandil ja erialaõppes saab enesearendamise portfoolios

Kolleegide toetamiseks, nõustamiseks ja koolitamiseks olen läbi viinud ettevalmistavaid testkoolitusi, loonud ``loometehnoloogiad õppevara loomiseks`` õppekava ja sellest kevadest algab, esialgu ainult meie kooli õpetajatele, minu juhendamisel mahukam õpe uuenduslike tehnoloogiate kasutamisest õppevara loomisel.

Erialaõppe tehnoloogiate arendamine on minu töös pidevalt uueneva maailma tempos möödapääsmatu. Samal ajal aitab erinevate erialatehnoloogiate arendamine, nende rakendamine ja ka tutvustamine hoida mind värskena ja vormis.

Jagan erialaõppe tehnoloogiate arendamise kahte gruppi. 

1. Panustamine 3D mudelipõhiste ja 3D põhiste õpetustehnoloogiate arendusse mille eesmärgiks on nüüdisaegsete tehnoloogiate sidumine õppeplaneerimisse, õpihaldussüsteemi ja õppetöösse virtuaalmaja näitel, ennast juhtiva õppuri toetamiseks. Virtuaalmaja arengutes on hetkel valmis demo versioon ja lahti kirjutatud tulevikuvisioon. Demo versiooni kasutasin kolmanda kursuse müüritööde moodulis, milles õppuril tuli eelnavealt virtuaalmajaga tutvust teha, seal olevate nupukeste kaudu omandada teoreetiline info, laadida ülesanne oma nutiseadmesse ja õpimappi. Seejärel asuda tööle.

2. Erialaspetsiifilistest vajadusest lähtuvalt arendan erinevaid erialatehnoloogilisi seadmeid ja võtteid erialatöö efektiisemaks muutmise eesmärgil. Nt. keraamiliste plaatide lihvimise seade, mille loomise ja arendamise tõukeks oli plaatimise võistlustel esitatud nõue töödelda plaate tolmuvabalt ning vastava seadme puudumine Eesti ehitustööriistadeturul. Seadme loomiseks ja arendamiseks olen kasutanud erinevaid tänapäevaseid tehnoloogiaid. Seadet on õppuri poolt edukalt kasutatud juba kahel võistlustel. Võistluste välisel perioodil kasutame seadet õppetöös.

• Osalesin 2020-2022 kevad Kuressaare Ametikooli turundusstrateegia seminaridel. 

Turundusstrateegia töörühma liikemena töötasin persoonade loomisega et paremini mõista, kes on meie õppija, mis teda ametikooli toob ja millised on tema ootused ning murekohad. Lisaks tegelesin meie kooli poolt pakutavate väärtuste/teenuste kaardistamisega.

• Osalen Kuressaare Ametikooli rahvusvahelistumise seminareidel 2xa. Viimased paar aastat olid erinevatel põhjustel lukus. Milliseid ülesandeid või tegevusi olen selle raames teinud/

Viimasel seminaril otsisisn erinevaid võimalusi, kuidas erialaõppe tundidesse liita partnermaade erialaõppe tunnid võrgutunnina ehk üle video ja helisilla, eesmärgiga liita õppetöösse erialast võõrkeelt ning tutvustada enda tegemisi ja näha kuidas teised praktilistes tundides toimetavad. 

• Sisueksperdina panustan KAK Tehnoloogiamajaka digiõppevara hindamisse ja täiendamisse.

Alates 2018 olen juhtkonnale teinud ettepanekuid digiõppevara täiendamiseks. Tegin ettepaneku luua ``digitöökoda``, milles oleksid kaasaegsed targad tehnoloogiad õppetöö rikastamiseks. Tänaseks on meil töötav ``digitöökoda`` mis toetab minu juhendamisel kohalike koolide tehnoloogiaõpetust, õpilasfirmade tegevust ja õppevara loomist läbi õpetajakoolituste.  

• Ehituserialade tegevuses panustan õppetöö, õppekeskkonna ja õppevara arendamisega 

• Paadiralli korraldamine korraldusmeeskonnas KAK 100 juubeli puhul. Paadiralli korraldamine sai tunnustatud 2022 sügisel Kuressaare Ametikooli töötajate tunnustamise üritusel

• 3D modelleerimise õppejõuna Haapsalu Kolledžis, panustan käsitöötehnoloogiate ja disaini õppekava nõukogu liikmena õppekava arengusse. Räägin koolitusvajadustest, kuulan uusi arenguid, kuulan teiste liikmete ettepanekuid ja teen ise ettepanekuid õppetöö paremaks läbiviimiseks. 

Hetkel vastav kogemus kutseahriduses minul puudub, küll aga olen avatud meelega ja nõus kutsemeistrivõistluste korraldamisse panustama. Ilmselt saab see realselt juhtuma siis, kui minu tunnikoormus seda ühel päeval võimaldab. 

Siiski on mul olemas kogemus maakondliku tööõpetuse olümpiaadi korraldamises. 2006 aastal, töötades Kuressaare Gümnaasiumis (nüüd Nooruse Kool) töö-ja tehnoloogiaõpetuse õpetajana, korraldasin maakondliku tööõpetuse olümpiaadi. Võistluse korraldamine ja läbiviimine oli jäetud minu õlule. Noore õpetajana ei pööranud ma sellele suurt rõhku aga hiljem sain aru, et ma oleks võinud enda töö lihtsustamiseks julgelt kaasata ka teisi maakonna õpetajaid aga selles osas varasem kogemus puudus arvates, et kõigega peab ise hakkama saama. :) 

Eneseanalüüs koos näidetega, selgituste ja viidetega tõendusmaterjalidele 

Eriala populariseerimist võtan oma töös üsna tõsiselt, sest ega muud moodi erialane info tegelikult väga edasi ei liigu. Ammu omandatud forograafia, muusika loomise ja videoklippide monteerimise oskused on tulnud kasuks. Allpool olen välja toonud erinevad võimalused eriala popularsieerimiseks ja reklaamimiseks. 

• Ametlikumkaks uudiste ja info edastamiseks olen loonud veebilehe https://www.ehitusest.com  . Sinna ilmuvad erialased saavutused ja uudised. Leht on kõigile Eesti partneritele tasuta ning huviline võib sirvida ehituserialast portfooliot ja erialast õppematerjali. 

• Noored veedavad palju aega Tiktok platformil. Sinna olen ma loonud vastava kanali erialase tegevuse peegeldamiseks ja tutvustamiseks. 

• Loon ja postitan üleskutseid ning reklaamklippe eriala tutvustamiseks kooli sisseastumise eelsel perioodil ja muul ajal. betoonitööd  ja tiselr  

• Külastan piirkonna koole ja tutvustan oma kooli erialasid. 

• Teen erialased postitused ``Teeme päris asju`` sotsiaalmeedias.  

• Tutvustan ehituse erialasid messil ``Tuleviku Kompass`` https://www.ehitusest.com/esileht uudistelehel.

• Osalen õpilastega riiklikel kutsevõistlustel ja tulemuste levitamine sotsiaalmeedias. 

• Loon ja levitan erialaga seotud plakateid ja pildimaterjali  https://www.ehitusest.com/plakatid

• Eriala tutvustamine lapsevanematele

• Eriala tuvustamine ``oskuste ööl`` ja videolõikudena ka sotsiaalmeedias. 

• 2020-2022 kevad osalamine meeskonna liikmena kooli turundustrateegia seminaril.  

• 2019-2021 toimus kvaliteedijuhi eestvedamisel kooli nõukogu ja personaliga uue arengukava loomine. 2020 Covid-19 perioodil jaotati kogu personal värvilistesse töögruppidesse, kes tegid SWOT-analüüsi ning sõnastasid missiooni ja visiooni, viimaste kohta toimus hilisem e-hääletus. Ise kuulusin rohelisse töögruppi milles minu panuseks oli juhtida KAK Tehnoloogiamajaka tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüsimist.

Lisaks otsiti kooli uue arengukava perioodiks uusi lahendusi põhiväärtuste leidmiseks ja sõnastamiseks. Selleks  kaasati kogu kooli personal. Välja pakutud põhiväärtused valiti välja e-hääletuse põhjal. Arengukava kinnitati ministeeriumi poolt 2022 kevad.

Osalen aktiivselt erinevates tegevustes ja erinevates meeskondades

Panustamine Kuressaare ametikool 100 ürituste raames heategevusliku Pardiralli korraldusmeeskonna liikmena. Üritus toimus 06.06.22, kajastus kooli infolehes. Meie korraldusmeeskond pälvis oma tegevusega ametikooli tunnustuse „Parim koostöö partnerettevõttega“, kajastus kooli infolehes. Heategevuslik Paadiralli on meie meeskonna poolt loodud järg ammusele traditsioonilisele Vallikraavi Veerallile.

Eneseanalüüs koos näidetega, selgituste ja viidetega tõendusmaterjalidele 

Kuna Kuressaare Ametikoolis on mul suur tunnikoormus (ehituserialad ja 9.kl tehnoloogiaõpetus) ja muud kaasnevad kohustused ning vabatahtlikud projektid siis ega ma meeskondade juhtimisega väga tegeleda ei jõua. Veel enam ei ole aega rahvusvahelisteks tegevusteks sellises võtmes. 

Kohalikus võtemes olen muidugi juhtinud meeskonnaga väiksemate projektide tööd. Nt heategevusliku paadiralli korraldamine Kuressaare Ametikooli 100 sünnipäeva raames. Eesmärkide saavutamiseks koostasime kogu meeskonna koosolekutel tegevusplaani, jagasime vastutusalad ja tööülesanded vastavalt meeskonnaliikmete tugevustele ning kaasasime mitmete erialade spetsialiste. 

Mina võtsin enda kanda kõik selle mida saab ära teha kasutades erinevaid tehnoloogiaid. Nt. purjekate loomine ja tootmise planeerimine, kaasates CNC töötluspingi operaatorit, väikelaevaehituse- ja puiduvaldkonna spetsialiste. Koostasin tootmiskava ja jagasin ülesanded vastavalt koostööpartnerite pädevustele.  

Tööst kõrvalisel ajal juhin Kaitseliidus vabatahtlikuna rühma ja kuulun malevkonna juhatuse koosseisu kus on minu ülesandeks nt. väljaõppeplaanide koostamine ja organistasiooni tegevuste arendamine. Vabatahtlikega töötades kaasan kõiki kes on nõus oma vaba ajaga panustama, leides igale panustajale tema tugevusi arvestades tegevuse ja vastutusala.

Eesmärke sh. sõjalise väljaõppe eesmärke sean organisatsioonis organistasiooni tegevus ja arengukavast lähtuvalt aga samal ajal on mul küllaltki paindlikud võimalused. Nt. planeerin piirkondlikud õppused ja tegevused kaasates piirkonna vabatahtlike juhte ja aktiviste.

Allüksususte ülemate nõupidamisel teen ettekandeid oma tegevustest ning teen koostööd teiste malevkondade ja rühmade juhtidega.

Meeskonda motiveerin ja innustan andes kohest asjakohast tagasisidet. Kaasan meeskonna likmeid planeerimisse ja otsustusprotsessidesse. Toetan meeskonna liikmeid isikliku kohaloluga, lülitades ennast vajadusel vaheetappide tegevustesse sisse ehk käed külge printsiibil. Toon esile õnnestumised tööde erinevates etappides, meeskonnatöös ja ka individuaalselt . 

Kaitseliidus, malevkonna juhatuse liikmena ja rühmaülemana on mul vaja langetada palju otsuseid. Otsuste kaalumisele kaasan teisi meeskonnaliikmeid ja vastava eriala spetsialiste. Nt. Olles rühmaülemana ja malevkonna juhatuse liikmena vastutav ühe Saaremaa piirkonna käekäigu eest sõjalises võtmes, kaasan planeerimisse ja otsustustegevusse kohalikke aktiviste ja piirkonna juhte.  Otsuste lõplik vastuvõtmine jääb mulle või malevko0nna juhatusele koos vastutuse võtmisega.

Annan faktidele toetuvat konstruktiivset tagasisidet. Tagasiside jaotan põhimõtteliselt kaheks. Põlev tagasiside, millega tuleb kohe tegeleda ehk kohene osapoolte teavitamine või ka osapooltelt info saamine (nn. ülema kriitiline infovajadus) ja pikem, analüüsil põhinev, malevkonna koosolekutel antav tagasiside erinevate tegevuste lõppedes. 

Projektide protsessid käivitan isikliku eeskujuga jagades eesmärgipärased ülesanded vastutavatele meeskonnaliikmetele ning arvestades meeskondade juhtide pädevuste ja  erialaspetsalistide oskustega.

Nt. Uute ideede elluviimiseks koostan tegevusplaani, kaasan õiged inimesed, loon pildi eesmärkidest/lõpptulemusest, jaotan ülesanded vastavalt oskustele.

Nt. Kaitseliidu rühmaülemana plaane tehes kaasan piirkonna kohalike ja kasutan nende teadmisi vastava piirkonna kohta, kaardistades kohalikud ressursid ja võimalused. 

Protsesside jälgimisel ja muudatuste tegemisel lähtun printsiibist, kui miski ei tööta siis tuleb midagi teistmoodi teha.

Koolis vestlen grupi liikmetega ja analüüsin grupi liikmete kokkusobivust. Vajadusel liigutan liikmeid teistesse gruppidesee. Esmakursuslastega ja moodulite alguses on see üsna tavapärane.

Kaitseliidus jagude tööd jälgides ja arvestadest rühma tervikut pilti, suhtlen jaoülematega, andes tagasisidet ja nõu muudatuste tegemiseks. 

Rümaülemana tean, et tööülesanded tuleb anda eesmärgist lähtuvalt ja selgelt. Ülesande saaja peab aru saama kuhu soovitakse ülesande täitmisega jõuda. Sellest printsiibist lähtuvalt jagan ka tööülesanded. 

Eneseanalüüs koos näidetega, selgituste ja viidetega tõendusmaterjalidele 

Üheks meie kooli, eriti tehnoloogia õppesuuna arengueesmärgiks, on olla kursis uute tehnoloogiatega, olla innovatiivne ja digipädev. Kavandan ja viin kolleegidele läbi koolitusi ``loometehnoloogiad õppevara loomiseks``. Selleks olen kavandanud õppekava ja loonud võimalused veebis õppimiseks.  

Ettekanded riiklikul tasemel

• Ettekanne ehituserialade võrgustikukohtumisel Rakveres. 13.-14.oktoobril 2022.a. 

Ettekandeks Virtuaalmaja projekt ja selle kontseptsioon ehk 3D mudeli ja kontekstipõhine õpetamine. Tegin ettekande teemal, õppematerjalide digitaliseerimine ja digivahendite kasutamine ehituserialade õppetöö kaasajastamiseks ja rikastamiseks, enda praktikate, saadud kogemuste ja näidete varal.

Virtuaalmaja projekt ja digitaliseerimine said minu jaoks tõuke ``Joint Staff Training (C1) - ``Digital Didactics in VET`` Erasmus+ KA2 project DiVitDe `` projekti raames, mille eesmärgiks oli õpetajate toetamine LMS (Learning Managment System) õppehaldussüsteemi loomisel, kasutades tänapäevaseid vahendeid.  

Virtuaalmaja projektiga on plaanis mitmed koostööd erialamoodulite arendamiseks. Nt. plaatimismooduli arendus koostöös teiste plaatmisõpetajatega.  

• Ettekanne Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. 26 oktoobril 2022.a.

Tutvustasin digitaliseeritud õppematerjalide ja asjakohaste veebipõhiste digivahendite kasutamise võimalusi www.ehitusest.com veebilehe näitel. Tõin näited praktikast, millised töövahendid on töökindlad, mis mitte ja mida saab koos õppuritega õppetöös kasutada. Millisel viisil ja milliste vahenditega luua töötav õppematerjalide jagamise veebikeskkond. 

Lisaks tõin näidete varal välja ettekantud lahendustest saadu kasu. Mis töötab ja mida tuleb parendada.

Hetkel toetan ja juhendan kaht kollegi. 

Üks, vanem õpetaja vajab toetust digitehnoloogiate valdkonnas. Toetan teda hea meelega kuna ta ise on veel vägagi õppimisvõimeline ja mõistab mil moel digitehnoloogiad hõlbustavad õppetöö tegemist. Üheks põhilisemaks toetuseks on erialaste digitaalsete õppeülesannete loomisega toetamine, nende koostamine ning vormistamine. Seejuures räägin ka lahti miks on vaja õppuritele õppeülesandeid etappide kaupa visuaalselt näidata. Minu toetusest ja jauhendamisest on olnud abi piisavalt, et nt. õppesüsteemis, Teams rakenduses, päevikutes ja dokumentides suudab ta juba iseseisvalt hakkama saada. Samamoodi avab ise veebis õppeülesande, näitab sealt olulist infot  või prindib välja vajaliku osa.

Teise, uuema ja noorema õpetaja toetamisel lähtun  sellest mis teeb tema kohanemise hetkel lihtsamaks ja mugavamaks. Näitan ära meie õppesüsteemi ülesehituse, rakenduskavad ja selle sisu, õpimapi loomise ning pidamise põhimõtted. Temagi on selle generatsiooni õpeaja kes vajab digisüsteemides toetamist. Kuigi ta saab hakkama õpihaldusüsteemides, päevikutes siis aegajalt näita kuidas käib moodulite protkollide loomine jne. Lisaks tuleb ka teda toetada õppeülesannete loomisega. Õigupoolest, olen talle minu poolt varem loodud digitaalsed õppeülesanded ette söötnud ja temaga koos läbi arutanud, mil moel antud ülesannet läbi viia, tehes vajadusel korrektuure uue õpetaja erialastest kogemusest lähtuvalt. Nii saigi üks jaanuaris-veebruaris 2023 läbi viidud korstna ladumise ülesanne uuenduse. Seega arvestan ka uute õpetajate erialase kogemusega. Enesearengust lähtuvalt olen soovitanud ette võtta teekonna vähemalt ühe cad tarkvara omandamisel, mis hõlbustab tunduvalt tänapäevase õppematerjali loomist.

Eneseanalüüs koos näidetega, selgituste ja viidetega tõendusmaterjalidele 

Koolitusturgu ja koolitusvajadust analüüsin koos juhtõpetaja ja koolitusjuhiga. Üldiselt aga hoiab koolitusturul ja koolitusvajadustel silma peal meie kooli koolitusjuht. Koolitatavad käivad meil koolituskaardiga läbi töötukassa. Seega minu kontakt nt. tööandjatega sisuliselt puudub. Ma olen teadlik selles, et ma peaksin olema ise aktiivsem tööandjatega suhtlemises aga nagu siin varem mainitud on minu töökoormus juba piisavalt suur ja paraku puudub selleks aeg.

Kui analüüsi tulemustest selgub, et minu poolt pakutavaid koolitusi on vaja ja kohalikus piirkonnas vastavaid teisi koolitajaid ei leidu siis teen vastava ettepaneku kooli arendusjuhile ja koolitusjuhile. Koostöös arendus-ja koolitusjuhiga töötan välja koolituse õppekava. 

Viimane minu poolt välja pakutud ja loodud koolitus loometehnoloogiad õppevara loomiseks näitel, sai ellu kutsutud vajadusest hoida õpetajad kursis uuemate tehnoloogiatega ja suunata neid uusi tehnoloogiaid kasutades looma põnevamat õppevara.

Meie kontekstis uurin ja küsin vastava sisuga küsimusi inimestelt otse. Muul juhul koostan küsimustiku milles uurin täpsemalt koolitatavate oskuste kohta ja ka arenguvajaduste kohta.

Täendkoolituse õppekava koostan koostöös meie kooli kvaliteedi- ja koolitusjuhiga. Täiendkoolituse kavandamisel lähtun sihtrühma vajadustest, korraldadest selleks eelnevalt vestlused ja küsitlusi nt. koolitatavate eelnevate kogemuste kohta koolitusel käsitletavatel teemadel. Nt. Kuressaare Ametikooli õpetajatele kavandatud ``loometehnoloogiad õppevara rikastamiseks`` koolituse kavandamisel uurisin õpetajatelt nende varasemaid kokkupuuteid ja oskusi loometehnoloogiate võtmes. Eeltööna viisin huvilistele ja õpetajatele läbi testkoolituse, mille eesmärgiks oli uurida õpetajate tehnoloogiaalaseid oskuseid ja valmisolekut koolituse osalemiseks ning tõsta huvi loometehnoloogiate teemadel. 

Täiendkoolituse planeerin nii, et õppijad saaksid vajadusel õppida ka omas tempos. Selleks olen loonud vastavad võimalused veebis ja õppetöökojas. Õpiväljundeid on õppuritel võimalik tõendada mitmel moel. Koolituse planeerimisel olen aluseks võtnud meil väljatöötatud moodulite rakenduskava. Nt. Plaatimistööd, mis on saadaval Kuressaare Ametikooli kodulehel. Täiendkoolituse kava kirjutan lahti teemade ja tundide kaupa ning see on koolitusel osalejatele nähtav õppematerjalide veebilehel.

Õpetajate täiendkoolituse kavandamine

Koolitusele registreerimine ja varasemad kokkupuuted vastaval teemal.

Õpiväljundite saavutamise hindamiseks valin hindamismeetodi mis peegeldab reaalselt omandatud oskusi. Üldiselt olen oma töös paindlik ja lasen nt. täiskasvanud õppuril ise valida meetodi mil moel enda oskusi tõendada.

Loometehnoloogiate täiendkoolituse näitel on õppuril võimalik tõendada oma oskusi individuaalselt probleem ülesannet lahendades või ka meeskonnas töötades. Võimalik on ka valida raskem teekond nt. kompleksülesande lahendamise läbi tegemisel.

Täiskasvanute plaatimiskoolitusel olen andnud võimalusi oma teadmisi lisaks praktilisele tööle ka teoreetiliselt tõendada nt. õpimapis tehtud tööd analüüsides või testi sooritades.

Õpperuumides vaatan enne koolituste algust üle koolituse käigus kasutatavad ruumid ja seadmed. Vajadusel uuendan tarkvarad.  

Toetan ennast juhtivat õppijat kavandades õppeprotsessi õppekeskkonna nii, et õppija saaks võimalikult palju ise protsessis kaasa rääkida. Kursusele registreerides on õppuril võimalik anda selleks esimene sisend.  Et õppija saaks omandatud oskuste piires iseseisvalt töötada, loon vastava keskkonna veebis ja võimalused tööruumides. 

Õppeprotsess on selline voolav liikumine mille üle kontrolli omades on võimalik jälgida iga õppuri (kuni 12 in praktilises töös) arenguid.  Õppija arengutest lähtuvalt on võimalik suuremat gruppi jagada mitmeks grupiks. Nt. plaatimismooduli õppurid ongi mul praegu jagatud mitmeks grupiks kuna õppurid on nii erinevate tasemetega. 

• Täiskavanud

Töötavad ise juhendamisel valides ise aja millal oma tööd teostada. Teevad sissekandeid õpimappi. Võivad samal ajal olla ka tööl. Omandavad uusi teemasid ise. Vajadusel küsivad nõu.

• Edasijõudnud põhikoolijärgsed

Töötavad ise juhendamisel aga kuna nad oskavad oma aega ise planeerida ja suudavad oma tööd ära teha siis on neil õppimise ja liikumise vabadust rohkem. Töötavad uusi teemasid ise läbi.

• Vähemvõimekamad

Vajavad pidevalt tähelepanui ja juhendamist. Osalevad igas teoreetilises tunnis ja uue teema läbitöötamisel.

• Need kes pidevalt puuduvad

Erijuhtumid kellega tuleb tegeleda eraldi ja kelle liitmine tavagruppi pidurdab vähemvõimekamaid õppureid veelgi.

Selline gruppide moodustamine on mulle andnud võimaluse teemadega kontrollitult edasi minna ja anda jõukohaseid ülesandeid nii, et keegi väga ei kannataks.

Loon ja koostan juhendmaterjalid koostöös erialavõrgustiku liikmetega. Loon juhend-ja metoodilisi materjale kasutades digilahendusi ja nii, et need oleks kõigile kättesaadavad.

Ettekanded riiklikul tasemel

• Ettekanne ehituserialade võrgustikukohtumisel Rakveres. 13.-14.oktoobril 2022.a. 

Ettekandeks Virtuaalmaja projekt ja selle kontseptsioon ehk 3D mudeli ja kontekstipõhine õpetamine. Samuti tegin ettekande teemal, õppematerjalide digitaliseerimine ja digivahendite kasutamine ehituserialade õppetöö kaasajastamiseks ja rikastamiseks, enda praktikate ja kogemuste baasil.

Virtuaalmaja projekt sai tõuke ``Joint Staff Training (C1) - ``Digital Didactics in VET`` Erasmus+ KA2 project DiVitDe `` projekti raames.  

Virtuaalmaja projektiga on plaanis mitmed koostööd erialamoodulite arendamiseks. Nt. plaatimismooduli arendus koostöös teiste plaatmisõpetajatega.  

• Ettekanne Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. 26 oktoobril 2022.a.

Tutvustasin digitaliseeritud õppematerjalide ja asjakohaste veebipõhiste digivahendite kasutamise võimalusi www.ehitusest.com veebinäitel näitel. Tõin näited praktikast, millised töövahendid on töökindlad, mis mitte ja mida saab koos õppuritega õppetöös kasutada. Millisel viisil ja milliste vahenditega luua töötav õppematerjalide jagamise veebikeskkond.

• Loometehnoloogiate koolitus. 

HUVITAV KÜSIMUS

• Kavandan ja viin läbi täendkoolituse kolleegide digipädevuste arendamiseks Kuressaare Ametikoolis.

• Planeerin ja koostan täiendatud sisuga täendkoolitusi digipädevuste arendamiseks. Käesolaval aastal käivitasin Kuressaare Ametikooli Tehnoloogiamajaks koolitussarja ``Loometehnoloogiate kasutamine õppetöö rikastamiseks``.  

Inspireerin läbi enda tegevuste ja soovitan läbi enda kogemuste

Igapäevases töös nõustan digivahendite kasutamisel ja toeatan digitaalsete õppeülesannete loomisega meie kõige vanemat õpetajat (71). Ta ise on seejuures uutest digilahendustest väga vaimustuses ja ei karda küsida abi ning mõistab digilahenduste väärtust õppetöö rikastamisel. Nt. koos loodud õppeülesanne  kuivkrohvplaatide paigaldamise moodulisse kus on näha ülesande erinevad etapid. Selle suurim väärtu seisneb selles, et õppeülesande lahtiseletamisele kulub vähem aega ja seega jääb aega muudeks tegevusteks.

Õppijate eripäraga arvestades olen loonud mahuka veebilehe mis loob võimalused omandada erialaseid teadmsi distantsil ja iseseisvalt. Lehe loomiseks olen kasutanud üsna palju erinevaid digivahendeid mis on turvalised ja töökindlad. Loodud õppevaraga toetan nt. ennastjuhtivaid õppureid ja neid kes ei saa mingil põhjusel osa võtta koolitundidest või praktilistest töödest. 

Näidatud veebileht on pidevas arenemises ja tõendatud kasulikkusest õppuritele laiemas pildis on veel hetkel vara rääkida kuna see on laia kasutust silmas pidades alles uus lahendus meie majas. Küll aga lõin ma selle lahenduse ju enda töö lihtsustamiseks ning täna võin ma julgelt öelda, et see on ennast juba tõestanud mitmes olulises aspektis. Nt. täna saan ma jagada õppeülesandeid ja õppematerjale põhikoolijärgsetele õppuritele, koolituskaartidega täiskasvanud õppuritele ja erialalõimingu õpetajatele. Samuti saan jagada uudiseid, erialaseid õnnestumisi ning oma mõtteid kolleegidega enda koolist ja erialavõrgustikust. Lapsevanemad ja teised huvilised näevad õppetöö erialaportfooliotes mida me õppetöös tegelikult teeme. Minu õppetööportfoolio, õppematerjalid ja õppeülesanded on korrastatud ja koondatud ühte kohta.

Selle veebilehe, õppematerjalide ning ülesannete kogu näitel tegin ka ettekande 2022 sügisesel võrgutikuseminaril ja 2022 sügiseses stažeerimisel Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse valdkonna juhtidele. Tagasiside minu tööle oli väga positiinve ja kolleegid teistest koolidest olid kohe huvitatud koostööst ning koolitustest. 

Soovitan kolleegidele julgelt kasutada erinevaid digivahendeid

Nt. Soovitan õppetöö rikastamiseks jäädvustada tundidest videolõike erinevatest ülesannetest või ülesande lõikudest, mida on hiljem põnev õppuritega järelvaadata YouTube või TikTok kanalitest, millelt siis oma tegevust analüüsida või ka teistele huvilistele jagada. Vajadusel toetan videolõikude järeltöötluse ja videote kokkumonteerimisega ning üleslaadimisega soovitatud turvalistesse kanalitesse.

Soovitan ja vajadusel aitan luua digiportfoolio või õppematerjalide portfoolio, kasutades selleks turvalisi digikeskkondi. Nt. Õpetajaportfoolio loomist google teenustel, millel on loodud ka käesolev kutseõpetajaportfoolio ja www.ehitusest.com/esileht. näide keda olen aidanud?!?!?!

Õpilasfirmade töö toetamine

Kindlasti soovitan julgelt kasutada erinevaid tarku tehnoloogiaid nt. õpilasfirmade tegevusele kaasaaitamises õpilasfirma juhendaja või toetajana. Hetkel juhendan ise õpilasfirmat Woodtrend_of kelle toodeteks on parkimiskellad. Juhendan toodete prototüüpimisel ja töötlusfailide ettevalmistamist, kasutades selleks erinevaid programme ning juhendan toodete väljalõikamist lasertöötlsupingil.

Enne möödunud aasta jõule toetasin ka Lümanda Põhikooli 7-8 kl. minifirma Telkur juhendajat julgelt kasutama digi ja tehnoloogilisi vahendeid õpilaste toetamiseks. Selleks leppisime kokku aja ja KAK Tehnoloogiamaja digitöökojas viisin läbi vastava töötoa kas juhendaja sai koos õpilastega tooteid valmistada kasutades minu juhendamisel vastavat tarkvara ja lasertehnoloogiat.

Koostöö riiklikul tasemel

• Haapsalu Kolležiga teen koostööd aastast 2018. Õpetan seal 3D modelleerimist. Lisaks viin läbi 3D modelleerimise ja laserlõiketehnoloogia lõimingut. 

Ühiselt KAK Tehnoloogiamajaka juhtõpetajaga oleme Haapsalu Kolležis läbi viinud plastide ja vaikude loengut ning praktilist töötuba KAK Tehnoloogiamajaka õppetöökodades kuna meil on selleks ideaalsed tingimused olemas. Õppes rakendame erinevaid digivahendeid ja tehnoloogiaid. Nt. compohub õppematerjale, cad programme toodete modelleerimiseks, cnc masintöötlust toodete väljalõikamiseks. 

• Haapsalu Kolledži vilistlase, õppejõuna ja käsitöötehnoloogiate ja disaini õppekava  nõukogu liikmena kasutan ja tutvustan digitehnoloogiate asjakohast rakendamist õppetöös. Näitena olen loonud veebipõhise 3D modelleerimise õppimist toetava keskkonna www.kolmdee.info .

• Digimetoodikate loomisest ja rakendamisest ehitusest.com veebilehe näitel tegin 2022 a. sügisel ettekande stažeerides Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses ja ehituserialade võrgustikuseminaril kutseõpetajatele. 

Koostöö ja koolitused

• Lisaks tehnoloogiatundidele on õpilastel võimalik minu juhendamisel läbi viia erinevaid projekte, nt. õpilasfirmade tegevuses. Ühe näitena, minifirma projekt Lümanda Põhikoolis, mille minifirma Telkur õpilased käisid meil tutvumas tehnoloogiatega, et saada ülevaade ja esmased oskused erinevate detailide tootmiseks loometehnoloogiate abil.

• Tutvustan ning õpetan koolide õpetajatele loometehnoloogiaid ja nende kasutamist õppetöös. 

Tehnoloogiaõpetus

• Minu kõrvaltööks kutseõppele on tehnoloogiaõpetus, mida ma pakun meie koolis olevate tehnoloogiliste võimaluste tõttu kohalike koolide 9. klassidele. Portfoolio 

Meie tarkade tehnoloogiate laboris KAK Tehnoloogiamajakas käivad tehnoloogiatundides Kuressaare Vanalinna Põhikool ja Kuressaare hariduse Kool.

Kasutades ise erinevaid tänapäevaseid digivahendeid juhtidega suhtlemisel, teoreetilistes ja praktilistes tundides saan ma anlüüsida, kuidas aitavab erinevate digivahendite kasutamine kaasa õppetöö läbiviimisele Kuressaare Ametikooli Tehnoloogiasuunas. Analüüsi järelduste põhjal teen vastavad ettepanekud juhtkonnale või IT juhile. 

Tehnoloogiaõpetuse tundide ja loometehnoloogiate õpetamise eestvedajana on minu vabatahtlikuks panuseks Kuressaare Ametikooli Tehnoloogiamajaka digiseadmete kaasajastamine. Üheks vabatahtlikuks projektiks koostöös juhtõpetajaga oli Loomelabori loomine ja täitmine kaasaegsete loometehnoloogiatega. Olles loometehnoloogiate sisuekspert pean vajalikuks olla tehnoloogiate mõttes värske ja seega teen vajadusel ettepanekuid varustada arvutid uuemate tarkvaradaega või vajadusel soetada uuemat loometehnoloogiat. 

Koostöös juhtõpetajaga oleme Kuressaare Ametikooli Tehnoloogiamajakasse soetanud laserlõikuri ja 3D skanneri, kuna oleme näinud, et need kaasaegsed seadmed muudavad praktilist õppetööd tänapäevasemaks ja tõhusamaks.  Täna kasutame 3D skannerit ja laserlõikurit tehnoloogiatundides ja loometehnoloogiate õpetamisel täiskasvanute rühmades. Seadmed leiavad kasutust tasemeõppe õpilasfirmade tegevuses toodete prototüüpimisel ja valmistamisel.

Digihügieen (Kadri) materjalid

Loon õppeülesandeid millesse on põimitud digivahendite kasutamine nt. betoonitööde näitel. Selle näite ideeks oli lasta õpilastel õppeülesanne avada QR koodi abil, võtta mõõdud olemasolevalt trepilt, eskiisida, arvutis päriselt kasutatavaks  3D mudeliks modelleerida ning seejärel jooniseks vormistada ja õpetajale edastada. Õpilaste kaasamine tigivahendite rakendamisse on andnud võimaluse luua põnevad, mitut oskustasandit hõlmavaid ülesandeid. Näitena toodud ülesanne (vt. mitmekülgsus) võeti õppurite pool innuga vastu. Muljetavaldav oli näha isetegemise soovi trepi mõõdistamisel ja selle 3D mudeli loomisel. 

Antud ülesande baasilt olen hinnanud, et digivahendite kasutamist võib õppeülesannetesse julgemalt sisse põimida. 

Analüüsin ja hindan digivahendite kasutamist õppeülesande sooritamise käigus ja õpimaps.

Mudelid, QR, õpimapp

Laser, skänner jne

Õpilasfirmade tegevus läbi tigivahendite

Kuna olen oma tunnikoormustega Kuressaares Ametikoolis ja Haapsalu Kolledžis väga hõivatud siis ei olegi saanud mahti kõrgemal tasandil haridustehnoloogiliste teemadega tegeleda ja eks see pole hetkel minu töö fooksupunktis kuna lisaks tunndidele olen ise tihedalt hõivatud haridustehnoloogiliste teemadega ehituseerialade võtmes õppematerjalide ja esitlustehnoloogiate loomisega https://www.ehitusest.com/virtuaalmaja-demo näitel.

Eelmises punktis kirjeldatu vastab sellele punktile.

Eneseanalüüs koos näidetega, selgituste ja viidetega tõendusmaterjalidele 

Eelkõige olen kutse-eetikast lähtuvalt teistele eeskujuks läbi enda tegevuste.

Õpetaja kutse-eetika juures pean vast kõige olulisemaks enda käitumise jälgimist, sest iga minu tegevus, mille teen ja mõte, mille ma välja ütlen on õppurite ja kaaskolleegide tähelepanu all.

Oma töös pean oluliseks, et vaatamata õppijate eripärale, kultuurilisele taustale ja usulisele veendumusele on kõigil õigus väärikale kohtlemisele ja võrdsetele õppimisvõimalustele.

Õpetaja töö tõttu puutun ma tihti kokku mitmete avaliku elu organisatsioonidega ja projektidega või olen nendega vabatahtlikuna tihedalt seotud. Kuressaare  on väga väike linn. Seetõttu mind teatakse ja suhtutakse kui õpetajasse. Seejuures olen püüdnud säilitada ka ise-ennast sellisena nagu ma olen.

 Kaitseliidu õppustel ja muudel sündmustel sh ka tähtpäevad ....

Minu töö õpetajana, osalemine erinevates koostööprojektides ja vabatahtlik tegevus Kaitaseliidus on mulle andnud võimaluse reisida ja õppida ning näha erinevaid inimesi ja ühiskondi. Sellest tulenevalt on mul käes head kogemused ja oskused mille kaudu anda edasi erinevaid väärtusi õppuritele, olles ise eeskujuks initsiatiivi näitamisel. 

• KUFI (Solistica lauluvõistluse toetamine)

• SÕBER (heategevus, paadiralli korraldamine heategevuse eesmärgil)

• Kaitseliit (õppused, prepäevad, teavitamine)

• Avaliku ruumi arendamisse panustamine võttes osa erinevatest projektidest ja konkursitest.  

Enesearengu jälgimine sh. kaardistamine on mulle oluline. Mõistan, et õpetajana peaksin ma olema kursis kõige värksemate muutustega ühiskonnas ja erialamaastikel. Kuna aegunud teadmistega õpetaja selles kiirelt muutuvas maailmas täna enam eriti ei toimi siis sellest lähtuvalt püüan omal parimal viisil olla kursus erialaste ning maailmas aset leidvate uute teadmiste ja tehnoloogiate arengutega ning seega käin regulaarselt õppimas ja stažeerimas nt, teistes koolides või välislähetustel, võttes osa erinevatest projektidest. Olles ise aktiivne on Kuressaare Ametikool mind enesearengu teel ka alati toetanud.  

Ehituse erialadel on oluline õppetöö käigus rääkida ka sellest mida on meie esivanemad saavutanud, mida ja kuidas ehitanud ning mida suurepärast on vanadest kultuuridest tänapäeva kandunud. 

Pidades oluliseks traditsioonilisi ehitusmaterjale, töövõtteid ja nende säilitamist ehituskultuuris, oleme tavaks võtnud külastada Saaremaa lubjaparki. Seal on õppuritel võimalik tutvuda kuidas valmistatakse traditsioonilist sideainet lupja ja kuidas valmistatakse sellest tooteid (lubjapastad, värvid).

Ise, liikudes ringi Euroopas, toon oma rännakutelt kaasa pilte vana Euroopa ehituskutuurist. Nt. pildid Roomast ja esitlen neid õpilastele.

Probleemide lahendamisel ma tegelikult toetungi loetletud teadmistele kuna see on minu töös möödapääsmatu. Rakendades neid teadmisi oma isiklike päriseluliste projektide loomisel kannan oma kogemused üle õppetöösse.

Nt. nn. talupojamatemaatika koos lihtsa loogikaga mis aitab mitmel erialal tõhusalt arvutada mahte ja erinevate materjalide koguseid. Mõõtmised ja arvutused objektil. Tavapärane on meil betoontoodete loomine õppetöö käigus nt Matemaatika abil loodud betoonist tooted millele eelnevad erinevad harjutusülesanded. 

Erialases õppetöös teen lõiminguraame skoostööd matemaatika/füüsika ja keemia õpetajaga. Selleks lepime õppeaasta alguses kokku milliseid lõimitavaid ülesandeid aastajooksul praktilistes töödes ette võetakse ja kuidas neid lõimingutundidega siduda. Selleks olen loonud õppeülesannete digitaalsed materjalid mida üldaineteõpetajad saavad lõimigutundides kasutada. Nii õpetame ühte asja.

Tehnoloogiate kasutamine on minu igapäevatöö lahutamatu osa selle tõttu, et uued tehnoloogiad kasvavad hooga ehituse erialadesse sisse. Nt 3D mudeli ja mudeliinfokesksed projektid (BIM) millest on võimalik välja võtta soovitud informatsioon igal ajal igas kohas. Ise kasutan oma töös sarnast mudelikeskset õpetamist mis on ära lahendanud lõimingutundidega seotud probleemid st, et üldainete õpetajad nt matemaatikaõpetaja ja keemiaõpetaja saavad lõimingutundideks vastava info praktilise ülesande 3D mudelist. Nii õpetame koos ühte asja. 3D mudelipõhised, lõimingutsentriks olevad ülesanded aitavad õppetööd lihtsamini läbi viia.

Lisaks kasutan tehnoloogiaid erinevate muude projektide läbiviimiseks millest saab ülevaate loometehnoloogiate rakendamist tutvustavalt lehelt.

Olles ise suur loodusesõber ja looduses viibija pean ma säästavaid ning loodusthoidvaid arenguid sh. keskkonda säästvat õppetööd väga oluliseks. Oma töös pean oluliseks säästva ja keskkonda hoidvaid mõtteviise rakendada ka klassiruumis, eriti ehituse valdkonnas, milles tekib paratamatult palju ehitusjääke.

Viin õppurid tutvuma kohalike ja jätkusuutlike, traditsiooniliste ehitusmaterjale tootvate ettevõtetega. Viimati külastasime jätkusuutlikkuse nädala raames Lümanda lubjaparki, kus õppurid said tutvuda lubjatootmise tehnoloogiatega.

Praktilistel töödel

• Müüritööde ülesanded teostan  saviseguga, mis on 100% taaskasutatav

• Plaatimistööde moodulis viin põrandaplaatimise harjutused läbi saviseguga.

• Ühte puitmaterjali kasutan mitmes ülesandes. Õpilastele selgitan kasutatud puitmaterjali puhastamisel ja sorteerimisel sellise tegevuse vajadust lähtuvalt keskkonnasäästlikkuse mõttelaadist.

• Sorteerime ehituskeemiat ja sellega seonduvaid pakendeid muudest jääkidest. Sealjuures puhastame ja kasutame ära kõik võimalikud plastikanumad ehitussegude segamiseks õppetöös, vähendades sellega poest hangitavate segunõude vajadust.

Olen eeskujuks energiasäästule õppetöökodades lülitades välja mittevajalikke valgusallikaid. Sealjuures räägin õppuritele sellise tegevuse olulisusest energia säästmise aspektidest.

• Suunan õppureid lülitama välja nn. tühjalt energiat tarbivaid valgusallikaid.

• Suunan õppureid seadmeid ja valgusallikaid välja lülitama pauside ajaks. 

Vähem paberikasutamist õppetöös.

• Olen loonud võimalused õppeülesannete avamiseks nutiseadmetes, et vähendada väljaprinditavate materjalide kogust. Näide ehitusest.com lehelt