Olen mitme ehituse mooduli vastutaja ja ka läbiviija. Kontakttunde on aasta peale ca 800. 

Oma tegevuste planeerimisel lähtun kooli arengu ja tegevuskavast, õppesuuna tegevuskavast ning isiklikest õppetööalastest tegevustest, huvidest ja arenguvajadustest.

• Enne uue õppeaasta algust räägin juhtõpetajaga (ka tulemusvestlustel) läbi eesmärgid ja projektid lähtuvalt kooli ja õppesuuna tegevuskavast. Osad eesmärgid on saavutatavad individuaalselt koos õppijatega, nt. 2020 tegevuskavas olnud minu erialamoodulite õppeülesannete katsetamine ja arendamine aga osade tegevuste jaoks planeerin ja kaasan kolleege. Nt. meeskonnatöö tulemusel 2022 a. tegevuskavas olnud plaatimise õpperuumide laiendamine ja arendamine, mis sai minu poolt sisendi juba 2020 a. ja on nüüdseks koostöös õppesuuna majandusjuhi ja kolleegidega valmis ning milles toimub õppetöö alates 2022 a. sügisest. Vt. uudislõiku.

• Analüüsin  möödunud õppeaasta tegevusi ja lisan uued tegevused aastaplaani lähtuvalt õppesuuna ja enesearenguvajadustest.

• Ehituse eriala moodulite vastutajana koostan isikliku erialase tööplaani, lähtudes mulle määratud erialamoodulite hulgast ja mahust ning arvestades seejuures ka erialaste kolleegide tegevuste ja õppetööalase koostööga. 

Isikliku tööplaani koostamisel lähtun:

       -isiklikest enesearenguvajadustest, planeerides sisse koostööprojekte, koolitusi, õppereise, stažeerimisi jne.

Analüüsin koos eriala ja üldainete õpetajatega eelmise õppeaasta lõimingukohti, vajadusel teeme täiendused ning lepime kokku tulevased lõiminguteemad ja ülesanded.

• Õppetunde planeerides jälgin, mis õpiväljundid on samas moodulis ja kuidas me saame ühiselt mooduli õpetajatega õppetööd läbi viia kas projektitööna või muude ühistegevustena, mis aitavad saavutada õpiväljundeid. Jälgin, et tunnijaotuskavas oleks praktilised ja teoreetilised tunnid õppijat toetavas järjekorras.

• Korraldan kohtumisi ja arutelusid oma kolleegidega, et arutada ühiseid eesmärke, tegevusi ja koostöövõimalusi õppeaasta jooksul. Jagan oma mõtteid ja ideid ning kuulan ära ka teiste kolleegide ideed ja arvamused.

• Koostöös kolleegidega planeerin ühiseid tegevusi, sündmusi ja projekte, mis toetavad organisatsiooni tööplaani/tegevuskava eesmärke ja aitavad saavutada ühiseid eesmärke.

• Loon ja täiendan õppematerjale vastavalt õpperühmade täituvusele õppematerjalide veebilehel moodilite kaupa, arvestades ka koolituskaardiga täiskavanud õppijaga.

• Mõtlen läbi õppetööga seotud vajadused moodulite kaupa, tehes koostööd kolleegidega, luues mõttekaarte ja mudeleid moodulite paremaks ülesehituseks. 

• Vastatavalt moodulitele koostan õppeülesanded ja kolleegidega toimuvatel koostööaegadel arutan läbi lõimingukohad lähtudes õppeülesannete iseloomust ja keerukusest ning arvestades õppijate omapäraga. Planeeritud ja loodud ülesannetega saavad kolleegid ja teised asjaosalised ning huvilised tutvuda õppetöökoja interaktiivsel virtuaalplaanil nig teha ettepanekuid täiendusteks.

• Kui ühte moodulit õpetab 2-3 õpetajat siis kutsun vastavad õpetajad ühe laua taha ja arutame läbi millist osa eest keegi moodulis vastutab.

Isikliku tööplaani koostamisel lähtun lisaks veel:

       -isiklikest enesearenguvajadustest, planeerides sisse koostööprojekte, koolitusi, õppereise, stažeerimisi jne.

       -panuse andmisse organisatsiooni tegevustesse ja kooli maine kujundamisse nt. paadiralli korraldamine, oskuste ööl erialade tutvustamine, tuleviku kompassil osalemine jne.

Ettepanekute tegemine organisatsiooni tööplaani täiendamiseks on tegelikult oluline ja loomulik osa organisatsiooni arenguprotsessist.

• Olukorra analüüsimine: 

Alustan organisatsiooni praeguse tööplaani analüüsist. Hindan, millised on selle tugevused ja nõrkused ning millised on võimalikud valdkonnad, kus saaks tööplaani täiendada või parandada.

• Kaasan osapooli: 

Kaasan organisatsiooni erinevaid osapooli, sealhulgas juhtkonda, töötajaid, kliente ja muid huvirühmi, et saada erinevaid vaatenurki ja arvamusi tööplaani täiendamiseks. Korraldan arutelusid, koosolekuid või küsitlusi, et koguda tagasisidet ja ideid.

• Kaardistan vajadused ja võimalused: 

Tuvastan organisatsiooni vajadused ja võimalused, mis võivad mõjutada tööplaani täiendamist. Selleks kasutan andmete analüüsi, tagasiside kogumist ja muud teavet, et saada aru organisatsiooni prioriteetidest ja väljakutsetest.

• Sean selged eesmärgid: 

Määran selged ja mõõdetavad eesmärgid, mida soovin saavutada tööplaani täiendamise kaudu. Oluline on seada endale väljakutsuvad, kuid siiski saavutatavad eesmärgid, mis vastavad organisatsiooni vajadustele ja prioriteetidele.

Tööplaani täiendamine on üsna voolav protsess. Ettepanekud tööplaani täiendamiseks kasvavad välja üldiselt uutest arengutest minu õpetuspraktikas ehitusvaldkonnas. Ettepanekuid tööplaani täiendamiseks esitan ühisel koostööajal kolleegidega, otse juhile tulemusvestlusel või muul kokkulepitud ajal ning tagasiside andmisel õppeaasta lõpus. 

• Õpetajana on mul alati võimalus suhelda kooli juhtkonna liikmetega organisatsiooni arengut puudutavatel teemadel. Näiteks toimus 2022 november vestlus kvaliteedijuhiga, ErasmusK2 projekti ideest, mille abil võiks hakata arendama minu ideed VR maja mudeli osas koos partneritega. Tänaseks on see teema küll teiste pealekasvanud projektide tõttu pisut tahaplaanile jäänud aga mitte unustatud.

• 2019-21 a. olen andnud sisendid õpetajate koolitamise vajadusest digivahendite ja loometehnoloogiate kasutamisel, eesmärgiga tõsta kutseõpetajate oskuste taset loometehnoloogiate valdkonnas, mis võimaldaks õpetajatel luua õppematerjale kasutades tänapäevaseid vahendeid ja tehnoloogiaid. Sellest lähtuvalt tegin oma õppesuuna siseseid testkoolitusi oskuste ja vajaduste kaardistamiseks. Loodud sai õppimist toetav ja õppematerjale koondav loometehnoloogiate veebileht. Tänaseks olen koostöös kvaliteedijuhi, õppesuuna juhi ja koolitusjuhiga valmis saanud ka vastava õppekava . Esimesed koolitused tehnoloogia õppesuuna õpetajatele viisin läbi 2023 a. kevadel.  Nüüd on kunagisest ettepanekust kasvanud välja loometehnoloogiate koolitustesari, mis on lisataud ka organisatsiooni tööplaani.

•  2021 a. olen lähtuvalt kaasaegsetsest õpetamismeetoditest ja kaasaegsete tehnoloogiate arengutest erialamaastikul andnud sisendit kompleksülesannete digitaliseerimise ja arendamise vajadusest 3d mudelite baasil, Tänaseks on vastavad tegevused planeeritud 2023-2024 õppeaasta tööplaani ja ulatuvad kaugemalegi, kuna need tööd on küllaltki mahukad.

Kokkuvõtteks on mul vaja hoida avatud suhtlus organisatsiooni erinevate osapoolte vahel, et tagada tööplaani tõhus täiustamine ja parendamine.

Minu igapäeva töö aluseks on konkreetse eriala õppekava ja selle rakenduskava. Rakenduskava on paindlik dokument, mida vaatame üle kord aastas. Õpetatavad teemad, tundide mahud (kontakttunnid ja iseseisev töö). 

Erialamooduli õppetegevuse kavandan nii, et see sisaldaks lisaks auditoorsetele tundidele ja õppetöökojapraktikatele ka portfoolio/õpimapi loomist veebikeskonnas, esitlusi (suuline, video), kontrollküsimustega teste  ja  tagasisidet küsitluste näol nii, et see oleks vastavuses rakenduskava välja toodud hindamiskriteeriumite ning saavutavate õpiväljunditega. Moodulite tagasisidest teen koondi ja arvestan saadud tulemustega õppetegevuse planeerimisel. Nt 3D modelleerimise enesehindamisest saadud tagasiside, mis andis mulle ülevaate millistele teemadele rohkem rõhku pöörata järgmistel kursustel.

Õppetegevuse planeerimisel arvestan ka võtmepädevuste arendamisega, luues mitmekülgsed võimalused õppimiseks ja enesearedamiseks.

Õppetegevuse kavandamisel arvestan ka õpikesskonnaga ja õpikeskkondade kohandamisega vastavalt õppuritele ja nende eripäradele. Nt. arvestan koolituskaardiga ja võimekamate põhikoolijärgsete õppuritega luues neile võimalused iseseisvamalt oma õpingutel kulgeda. Selleks olen loonud võimalused veebis ja õppetöökodades. Arvestades õppijate mitmete eripäradega, ehitati minu ettepanekul ja juhendamisel ringi üks õppeklass plaatimistööde ruumiks. Tänu selle on mul võimalik erinevate võimekustega õppuritega eraldi tööd teha.

Olen olnud kaasatud kõikidesse enda õpetatava eriala kvaliteedihindamise protsessi koolipoolse eneseanalüüsi koostamisse ja ka komisjoni vestlustele kooli külastusel.  Nt. 2019 aastal toimus minu õppesuunas ehituse eraialade kvaliteedihindamine, mille raames analüüsiti 5 eelneva aasta tegevusi õppekavade arenduse, õppimise ja õpetamise ning õpetaja tegevuse vaates. Lisaks püstitasime eesmärke järgmiseks hindamisperioodiks. 

Oma eriala vaatest lähtuvalt

Kvaliteedihindamisel toodi välja parendusettepanekud järgmiselt: Lähtuvalt piirkonna eripärast ja piiratud õppijate hulgast arendada erinevaid õppekavu (betoneerija ja plaatija). 

Ettepanekutest lähtuvalt olen tegelenud vastavate moodulite arendamisega. Nt. kuigi plaatimist õpivad meil valdavalt põhikooli järgsed ehitusviimistleja eriala õppurid siis olen koolituskaardiga täiskavanud õppijaid silmas pidades arendanud plaatimise mooduli õppekava selliselt, et teoreetilist tööd on võimalik teha veebis iseseisvalt. Sinna kuuluvad virtuaaltuurid, õppematerjalid, testülesanded ja tagasisideküsimustikud. Nii on õppuril võimalik õppida ka töökohapõhiselt. Õppur saab osa tänapäevasestest õpetusmeetoditest ja ülesannetest. Koolituskaardiga/täiskasvanud õppur loob tehtud tööde tõendamiseks õpimapi ja/või portfoolio mille abil on tema tegevust ning arengut võimalik jälgida, analüüsida ja hinnata etappide kaupa. 

2020 a. kevadperiood võttis nendelt teemadel pisut hoogu maha ja täiskasvanuid, kes oleks saanud plaatimise kursuste raames uut moodi õppida, meil õppimas ei käinud. 

Alates 2022. õ.a käivad meil lisaks põhikoolijärgsetele õppuritele ka täiskasvanud koolituskaardiga õppurid kes saavad juba täiustatud ja paindlikuma plaatimise õppekava alusel õppida. 

Rakenduskava muudatusettepanekuid teen juhtõpetajale vastavalt praktilistes töödes ilmnenud olukordade tõttu. Analüüsime rakenduskava kitsaskohti ja viime ellu vastavad parendused. 

• Määran mooduli eesmärgid: 

Alustan mooduli eesmärkide määratlemisest koos kolleegidega. Selgitan välja, mida soovin saavutada mooduli käigus ja millised peaksid olema õpilaste lõplikud teadmised, oskused ja pädevused.

• Analüüsige sihtrühma vajadusi: 

Analüüsin põhjalikult sihtrühma vajadusi ja õpistiili, et saaksite kohandada mooduli rakenduskava vastavalt õpilaste erinevatele vajadustele ja õppimisstiilidele.

• Kaasan kolleege ja eksperte: 

Kaasan kolleege, teisi õpetajaid ja eksperte mooduli rakenduskava koostamisse, kohandamisse või muutmisesse. Arutan ja jagan ideid ning kasutan kombineeritud teadmisi ja kogemusi parima tulemuse saavutamiseks.

• Kohandan õppekava lõimingu aspekte: 

Kui rakendan lõimingut, kohandan mooduli rakenduskava vastavalt lõimingupartnerite/kolleegide vajadustele ja õpikavale. Kaalun, kuidas saaksin erinevad teemad integreerida teiste ainetundidega ja luua terviklik õppekogemus.

• Määran õppematerjalid ja ressursid: 

Määran sobivad õppematerjalid, õppevahendid ja muud ressursid, mis toetavad mooduli eesmärke ja vastavad sihtrühma vajadustele. Veendun, et valitud materjalid oleksid asjakohased, mitmekesised ja kättesaadavad.

• Koostan ajakava ja hindamismeetodid: 

Koostan mooduli rakenduskavale sobiv ajakava, mis sisaldab õppetegevuste ja hindamistegevuste planeeritud ajakava. Määrake ka sobivad hindamismeetodid, mis võimaldavad hinnata õpilaste saavutusi ja arengut vastavalt mooduli eesmärkidele.

• Jälgin ja hindan rakendamist: 

Jälgin ja hindan regulaarselt mooduli rakendamist ning kogun tagasisidet õpilastelt ja teistelt osalejatelt. Kasutan saadud tagasisidet, et teha vajalikke kohandusi ja parandusi ning tagada mooduli efektiivne ja tulemuslik rakendamine.

• Jätkan arendamist ja kohandamist: 

Jätkan mooduli rakenduskava arendamist ja kohandamist vastavalt saadud tagasisidele ja õpilaste vajadustele. Oluline on olla paindlik ja valmis tegema kohandusi vastavalt muutuvatele oludele ja uutele teadmistele.

Tihti tuleb ette rakenduskava muudatusi seoses uute tehnoloogiate pealekasvuga. Õppuritel tuleb lisaks füüsilistele ja käelistele oskustele omandada ja arendada  ka IKT oskusi ja seda põimituna igapäevasesse õppetöösse.

Kokkuvõttes on tähtis hoida tihedat koostööd kolleegidega ning kasutada nende teadmisi ja kogemusi mooduli rakenduskava koostamise, kohandamise või muutmise protsessis.

Õppetunde planeerides jälgin, mis õpiväljundid on samas moodulis ja kuidas me saame ühiselt mooduli õpetajatega õppetööd läbi viia kas projektitööna või muude ühistegevustena, mis aitavad saavutada õpiväljundeid. Jälgin, et tunnijaotuskavas oleks praktilised ja teoreetilised tunnid õppijat toetavas järjekorras. Selle selgitan välja vestluses kolleegidega.

Toetudes õppekavale ja mooduli rakenduskavale on igaks aastaks igal erialal, ainel ja õppegrupil eesmärgid, mida tutvustan õpilastele erialatundide alguses. Ainete lõimingud ja metoodika lepime mooduli õpetajatega kokku enne mooduli algust. Näiteks eriala lõimingute eesmärgid püstitame erialalõimingu õpetajatega ühisel koostööajal. 

Moodulite õpiväljundid on lahti kirjutatud moodulite rakenduskavades. Õppeesmärgid toon välja tunnikavades.

Õppegrupid on aja jooksul jäänud väiksemaks ja kuna kõik õppurid on erinevate võimetega siis sean õppe eesmärke ka õppijast/õppija eripärast lähtuvalt. 6-12 õppuriga gruppides on õppija arengut lihtsam jälgida ja nendega mingil määral ka individuaalselt tegeleda. Näideteks on siinjuures muidugi äärmused. Õppur N suudab igapäevaseleõpetööle toimetada õpilasfirmas ja osaleda võistlustel, seevastu õppur X on aeglase loomuga, kergelt mõjutatav ümbritsevatest faktoritest(müra, tiesed õppurid jne) ja ärevusprobleemidega. Et kumbki neist ei kaotaks, või pigem, saaks siit võimalikult palju, panustan ma üsna rohekelt aega mõlema õppeesmärkidele ja individuaalsele lähenemisele. Seejuures, mitte unustades keskmisi õppuried. 

Ühine eesmärkide seadmine

 Lisaks teen koostööd üldainete õpetajatega, et toetada eriala tundides üldõpingute omastamist. Nt.

• matemaatika lõiming, mille sisu ja eesmärgid lepime kokku ühisel koostööajal. Loon õppeülesanded ja jagan neid kollegiga. Keskne ülesanne toetab ühiste eesmärkideni jõudmist.

Õppijate võtmepädevuste areng on mulle kui õpetajale ääretult oluline. Õppija võimetest, arengust ja arengueesmärkidest lähtuvalt olen endale seadnud eesmärgiks luua mitmekülgsed võimalused õpieesmärkide saavutamise toetamiseks. 

• Enda erialamoodulite ülesehitamisel püüan olla mitmekülgne. (vt. mitmekülgsus)

• Erialaste oskuste arendamine, kaasates õppijaid päriseluliste ehitusobjektide (vt. plaatimine objektil) juurde, kus õppuritel on vaja päriselt suhelda, kokkuleppeid saavutada ja välja selgitada mida klient soovib. Seda tehakse muidugi juhendamisel ja turvalises keskkonnas. Õppurid on andnud sellisele õppimismeetodile väga head tagasisidet.

• Keele sidumine õppetööga lõimingutundides. Nt. erialase inglise keele sidumine plaatimistööde moodulis. Võõrkeelsete õppevideote vaatamine, kuna paljud ehitajad lähevad siiski ka välismaale tööle, tuleb võõrkeele oskus alati kasuks.

• Eneseväljendusoskuse arendamiseks eistleme oma praktilisi töid, teeme õppuritega õppevideoid ja koostame õppimappe.

• Õpilasfirmade tegevuse toetamine loometehnoloogiate abil, mille eesmärgiks on õppurite digipädevuste arendamine. Hetkel juhendan Woodtrend_of õpilasfirma tegevust, milles kasutame erinevaid loometehnoloogiaid toodete valmistamiseks. Eduloona võiks välja tuua ühe õppuri kes suudab juba ilma juhendamata erinevate tehnoloogiate abil tooteid valmistada. Teistel võtab kohanemine veidi kauem aega.

Lisaks  liidan õppetöösse erinevaid päriselulisi projekte. Oma töös olen seadnud eesmärgiks olla õppes elule võimalikult lähedal, mille käigus on võimalik saavutada õpieesmärgid ja arendada võtmepädevusi. Nt. Soklikorruse põrandatasandamine ja sihtotstarbeline betoonist kaevukate, mille jaoks sisendi on andnud kliendid.  

Valin asjakohase õppemeetodi õpiväljundi saavutamiseks.

Õppemeetodite paketi sisu millest valida on välja kujunenud varesemate kogemuste baasil. Sellesse paketti kuuluvad: Praktiline töö (koolis või kodus), teoreetiline töö (koolis või kodus), iseseisev töö (koolis või kodus), töö õpimapis (üldjuhul kodus), töö töölehtedega, töö testidega, tagasiside (kirjas või videos), grupi ja ringmeetodid, vaatlus. Üldjuhul on tegu mitme meetodi kombinatsiooniga.

• Loeng klassiruumis. (kasutan lühiajaliselt, sissejuhatuseks või praktikaseminariks)

• Loenguid(videoloeng) veebis rakendan täiskasvanud õppijate sissejuhatavateks või õppimist toetavateks loenguteks või tagasiside andmiseks. 3D modelleerimise õppejõuna ka lähteülesannete jagamisel ja tagasisidestamisel. 

• Enamasti koosneb minu töö praktilistest loengutest. Praktilised loengud toimuvad mooduli uuemate teemade algfaasides  S,N,T,H meetodil. Üldjuhul seleta, näita, tee ja harjuta töötab enamusele. Üksikutel juhtudel tuleb õppuriga eraldi tegeleda. Kasutada lihtsustatud näiteid ja võtteid seon prkatilised loengud ka videomaterjalidega. Üldiselt püüan oma loengutes õppemeetodite valikul olla mitmekülgne (vt. mitmekülgsus) ja õppijat toetav tema eripäradega arvestades.

• Tunniteema ja elu, kordamine ja meenutamine.

Tunni alguses pöördun klassi poole mõne päevakohase küsimusega või nende eelneva päeva ja tundide kohta, püüan klassi positiivselt häälestada ja välja selgitada õppijate motivatsiooni. Seejärel tutvustan tunni eesmärke ja nimetan ära teemad ja eesootavad tunnitööd. Praktilised tööd püüan siduda eluliste teemadega või üldainetega ning projektiga, mis neil parajasti käsil on. Uusi arvutikasutusoskusi õpetades teeme alguses koos õppijatega ülesande läbi. Seejärel lasen õppijatel iseseisvalt lahendada praktilisi ülesandeid. Kiirematele on mul lisaülesandeid või lasen aidata rühmakaaslasi. 

Üks olulisi asju, millele olen hakanud tänu õpingutele rohkem tähelepanu pöörama on meenutamine ja kordamine. Olen hakanud rohkem aega planeerima selleks oma tunde ettevalmistades ja läbi viies.

• Iseõppimine ja enesejuhtimine. 

See on minu lemmik õpetamise viis mida saan reaalselt ja efektiivselt kasutada täiskasvanud õppijate suunamisel. Harvad on juhutumid kus ma näen põhikoolijärgset iseõppijat aga lootust on, et ajaga tekib neid meil juurde. Hetkel teen suuri jõupingutusi ennastjuhtivate õppurite pealekasvuks, luues selleks tänapäevaseid võimalusi. www.ehitusest.com veebilehe näitel. Tulevikus peaks see veebileht toetama iseõppimist ja lõiminguid, sisaldades õppematerjale, virtuaaltuure, õppeülesandeid, kontrollteste ja tagasisidevorme. Hetkel on lehe valmidus ca. 50% kuna paljud osad on arendamisel ja testimisel aga leht töötab ja esimesed käegakatsutavad tulemused on juba näha, mida on siin analüüsis erinevate punktide all ka kirjeldatud.    

• Pööratud klassiruum.

Rakendan üksikute õppijate puhul kes suudavad võtta vastutust enda õppetöö eest, on motiveeritud ja nõuavad ise lisa. Loon nendega ühiselt õppevideosid või õppematerjale. Rakendan abiõpetajatena. Üldiselt õpimegi nendega läbi loomise, ühest projektist teise, mis on minusse jätnud sügava jälje ja veendumuse, et selline õpe on võimalik. Nende tegevusi jälgin õpimapi kaudu.

Kui võimalik siis suunan ka teisi õppijaid sellele teele aga see ei ole alati lihtne, sest tähelepanu kõrvale juhtivaid elemente on tänapäeval paraku liiga palju. Õppurid on põhikoolist tulles ka erinevate võimekuste ja taustaga ning see on väga suure mõjuga, millest on kolme aastaga raske läbi murda.  

• Parktilised tööülesanded,

millega ise tegeleda, saab õppur avada arvutis või nutitelefonis QR koodi abil (vt. mitmekülgsus), mis võimaldab tal olla õppeülesandega kursis igal ajal, ülesandega rahulikult tutvuda ja seda läbi mõelda. Ülesande sisu on võimalik alla laadida ja sisestada ka õpimappi. Neid materjale on võimalik kasutada ka lõimingutundides (metamaatika, keemia, jne) Nt. ülesanne veebis. Õppeülesandeid puudutavaid õppematerjale ja teemasid on õpilasel võimalik igal ajal ja iseseisvalt uurida siin: õppematerjalid veebis 

• Ülesande töökäigu dokumenteerimisega õpimapis on võimalik tegeleda kodus iseseisvalt või õpimapitunnis, vajadusel koos juhendamisega. Seda meetodit kasutan õppurite tegevuse ja arengu jälgimiseks ning tagasiside andmseks.

• Üksikülesanded: üksikülesanne Üksikülesanne seotakse õppetestiga ning dokumenteeritakse õpimapis, mille kulgu ma õpetajana jälgin.

• Töölehed individuaaltööks, veebis või paberil teadmiste kontrolliks. Kasutan üldjuhul harva kuna muud meetodid annavad mulle piisavalt infot ja tõendust saavutataud õpiväljundite kohta.

• Testide ja teoreeetiliste ülesannete lahendamine õppematerjalide lehel kohe iga õppetüki lõpus oma teadmiste kontrolliks. 

Minule, kui õpetajale ja õppurile on see hea meetod üldiste teadmiste kontrollimiseks või teemadest arusaamise kontrolliks. Õppurite osalus, testitulemused ja soorituste statistika laekuvad pärast testi sooritamist. Sama ja ehk ka paremat analoogi kasutan paralleelselt Teams rakenduses milles on kõrvuti ülesanded, tulemused, osalus/aktiivusstatistika ja tagasiside.

Keerukamad juhtumid

Õppijate eripäraga arvestades ei ole võimalik kõiki õpiväljundeid ühel viisil saavutada. Vajadusel lähenen õppijatele individuaalselt ja leian sobiva meetodi õppija toetamiseks vastava õpiväljundi saavutamiseks. Nt. õpib meil tähelepanuhäirega õppija x kellele tuleb anda teistega võrreldes kordades lihtsamad ja konkreetsemad, fokusseeritud harjutused. Nt. lihtsa ülesande sooritamine etappide kaupa. Iga etapi juurde käib instrueerimine ja tagasisside. Kasutan ka kontrollnimekirja (checklist), et õppuril oleks selge ülevaade, mis on tehtud ja mis tegemata. Õppuril x läheb kauem aega aga õpiväljundid saavad saavutatud. Õppija X näitel olen kompleksülesandega kohanemiseks kasutanud vaatlus või kohanemismeetodit. Õppur vaatleb mida teised teevad ja saab sellest enesekindlust. Tagasisidena kirjeldab õpimapis, mida tunnis tehti. Sellest pehmemaks maandumiseks piisab. Kõigepealt teeb õppur üksikülesandeid ja selle osi kompleksülesandest vt. ülesande osad ja harjutusülesanded VR maja näitel virtuaalmaja ülesanded . Siis kui ta ise valmis on, liitub meeskonnaga ja annab oma panuse. Osade õppuritega tuleb nii toimetada läbi kolme aasta.

Võimekamad õppurid

Õppurid, kes on võimelised õpiväljundeid omandama kiiremini, toetan nende arengu huvides keerukamate ülesannetega või võimaldan töötada kooliväliselt, kodustes töödes või ettevõttes. Nemad dokumenteerivad ja tõendavad oma tegevuse õpimapis, kirjeldades mida nad tegid. Uute teema korral liituvad nad uuesti grupiga. Vähemvõimekamatele õppuritele selgitan, miks nii on. :)

Grupid

Sihtrühma koolitamisel lähtun  rühma dünaamikast, mis selgub tavaliselt esimeste tundidega, mõnel juhul ka nädalate ja kuudega. 

Täiskasvanud suudavad üsna palju ise töötada ja ennast õppetöös juhtidada. Olen siin valinud rollide vahetamisega ja vastutuse võtmisega meeskonnatöö.

Mõni põhikooli järgne õpperrühm suudab rahulikult töötada ühtse meeskonnana, sooritades kompleksülesande heas dünaamiks, rühma liikmeid on võimalik jälgida ja vastavalt vajadusele rühmast välja võtta ja individuaalselt juhendada. 

Teine rühm aga tuleb jagada väiksemateks meeskondadeks, vahel isegi üksikõppurini välja. Seega on moodulisse sissearvestatud mitmeid aktiivsusi selliste juhutumitega eraldi tegelemiseks. Juhendamiseks ajutiselt eraldatud õppurid saavad sooritada individuaalülesandeid. VR maja kontseptsiooni näitel. 

Õpirändajana ``Joint Staff Training (C1) - ``Digital Didactics in VET`` Erasmus+ KA2 project DiVitDe`` projektis sain tõuke luua ja võtta kasutusele learning managment system (LMS ) ideoloogia õppetöö kaasaajastamiseks. Selle olen võtnud omale ka eesmärgiks ja loonud mitmeid kaasaegseid lahendusi. Koostöös Kuressaare Ametikooli haridustehnoloogiga töötame ühe tervikliku LMS prototüübiga ehituserialade võtmes(esialgu). Selle raames olen loonud mitmeid väiksemaid LMSi osi ja loonud erinevaid süsteeme veebis www.ehitusest.com näitel. 

• 3D töökoda sissejuhatuseks

Siit saavad tulevased õppurid ja ka teised huvilised esmase ülevaate õppetöökojast ja selles toimuvast. Võimalus on ka avada ja tutvuda hetkel töös olevate õppeülesannetega ja ülesandega seotud õppematerjalidega.

• 3D mudelipõhine õppevara ja õpetamine lillepoti  näitel. 

Õppuril on võimalik näha õppeülesande sisu mitmel tasandil. 2D joonised, 3D pildid ja pööratavad 3D mudelid annavad õppijale erinevad võimalused ülesande lahtimõtestamiseks. Antud näite varal kiitsid õppurid võimalust mudelit ruumiliselt pöörata, mis lihtsustab nt. lillepoti betoonkehasse paigaldatava armeeringu koostamist.

3D mudelipõhise õppevara olen loonud, toetamaks joonistest arusaamist ja seda põhjusega, et kõik õppurid ei saa kohe 2D plaanidest ehk joonistest aru. Õppeülesande nägemine ruumiliselt lihtsustab ülesandest arusaamist. 

I kursuse kuivkrohvplaatide paigaldamise ülesande näitel tuli mulle õpetajalt tagasiside, et ülesande lahtiseletamise jaoks kulub nüüd vähem aega ja õppurid saavad ülesandest ja selle etappidest paremini aru.

Ehituses kasutatakse tänapäeval lisaks joonistetele ka 3D mudelite renderdusi ehk arhidektuurilisi ilupilte, disainis tootepilte. Nii käin ka ise nende trendidega kaasas ja loon õppeülseannetest ilupildid mis näitavad õppurile ära milline õppeülesanne pärast valmimist välja nägema peab.

• Õppimine veebis. (veebikursus)

Õppijate eripäraga arvestades olen loonud võimalused omandada erialaseid teadmsi veebis. Õppematerjalid on üles ehitatud loogiliselt ja erialamoodulite kaupa. Sellega toetan nt. ennastjuhtivaid õppureid ja neid kes ei saa mingil põhjusel osa võtta koolitundidest või praktilistest töödest.

Selle veebilehe tõendatud kasulikkusest õppuritele on veel hetkel vara rääkida kuna see on alles uus lahendus meie majas. Küll aga lõin ma selle lahenduse ju enda töö lihtsutamiseks ning täna võin ma julgelt öelda, et see on ennast juba tõestanud mitmes aspektis. Nt. täna saan ma jagada õppeülesandeid õppurite ja erialalõimingu õpetajatega, saan jagada oma mõtteid kolleegidega erialavõrgustikust. Lapsevanemad ja teised huvilised näevad portfoolio kaudu mida me õppetöös teeme. Minu õppetööportfoolio, õppematerjalid ja õppeülesanded on korrastatud ja kondatud ühte kohta. 

• Õpimapp

Õpimappi kasutan oma töös igas moodulis, mis on hea õppemeetod ning võimaldab õpputrit õpetada ja jälgida mitmekülgselt. Nt. on üheks õpiväljundiks ``õppur analüüsib oma tööd juhendamisel``. Õpimapp võimaldab õppuril tehtud praktilist tööd kirjeldada ja analüüsida läbi pildi, teksti või video. Juhendaja saab viidata töös tekkinud kitsaskohtadele, ka distantsilt, (kui õppur töötab kodus või teeb tööd) ja õppur saab vastavalt teha korrektuure. Õpimapis oma tegevuste kirjeldamine harjutab kasutama erialast keelt, tuletab meelde teooriat ja arendab digioskuseid. Annab ennastjuhtivale õppurile võimaluse iseseisvalt oma ülesandega töötada.

• Virtuaaltuurid

Loodud Virtuaaltuurid on hea võimalus nt. töövahendite või ehitusmaterjalide iseseisval õppimisel moodulite ülesannete võtmes. Sellisel moel on võimalik luua terve pakett ehitusmoodulites olevatest tööriistadest, töövahenditest ja materjalidest valdkondade kaupa. VR tuur on ülevaate saamiseks ja iseõppimiseks põnevam vorm, kui staatilised pildid.

VR tuurid on loodud kontekstipõhiselt ehk valmistavad ette meie tööruumidega kohanema. Samuti valmistavad ette õppureid järgmiseks tunniks läbi iseseisva töö, uurides iseseisvalt tööriistu ja töövahendeid.

VR tuure luues kaasan ka õppureid. Praktika on näidanud, et nii on võimalik üsna hästi saavuatada tööriistade ja tõõvahendite tundmise õpiväljundid. VR tuuride loomine avardab ka silmaringi digivahendite kasutamise osas.

• Õppetestid, mängud, mõistatused sõnavara, terminite ja faktide õppimiseks. 

Nt. veebipõhised ristsõnad või õppuritega koos loodud tahvlimagnetid.  Kasutan neid töövahendeid toetamaks õpiväljundite saavutamist, nt. juhul, kui erialasene sõnavara ei taha hästi meelde jääda. Erialane sõnavara on seotud tugevalt esimese õpiväljundiga, mis käsitleb ehitsumaterjalide ja tööriistade tundmist. 

• Õppetükkide kontrolltestid ja moodulite tagasiside küsimustikud õpitu kontrolliks, õppematerjalide arendamiseks ja õppetöö paremaks korraldamiseks.

• Abivahendid tehnoloogia abail

Tahvlimagnetid

Mis puudutab teoreetilise töö õppematerjale siis olen ise nende koostaja ja looja. Õppematerjalidele ligipääs ja õigeaegselt kättesaadavaks tegemine on minu ülesanne. Digitaliseeritud õppematerjalid veebis.

Üldiselt planeerin õppematerjalide olemasolu moodulite kava alusel. Nt. Plaatimise mooduli kava, mille abil on võimalik tundide lõikes organiseerida õppevahendite õigeaegset kohalevedu. Meie tunniplaan on muidugi väga kõikuv ja ette saab tegelikult planeerida vaid kaks nädalat. Seda enam toetab seda tegevust lahti kirjutatud mooduli kava. Siiski on võimalike materjalide vajadusi prognoosida varasemate aastate kogemusest, kuna moodulid toimuvad aastate lõikes enam-vähem samal ajal ja üsna sarnase sisuga.

Ehituse erialade füüsiliste õppematerjalide kogused ja vedu õppekohtadesse otsustatakse ära õppeaasta alguses. Moodulite läbiviimise ajavahemik on õppeaasta lõikes enam-vähem teada ja mooduli mahud aastate lõikes samad. Erialamoodulite eest vastutajana loon vajalike materjalide nimistu veebikeskkonnas. See on jagatav ja nähtav majandusjuhile ja materjalide vedajale. Kiireloomulisi ja ettenägematuid õppevahendeid või materjale on võimalik saada volituse alusel kauplustest otse.

Ehitusalaseid õppematerjale saame ka partneritelt erialamoodulite läbiviimiseks. Selleks teema koostööd näiteks ettevõtte Henkel kaubamärgi Ceresit esindajatega Eestis, kes viivad meie majas läbi koolitusi ja saadavad meile juhendeid ning ehitusmaterjale, varustades nt. plaatimise ja soojusisolatsioonide mooduleid.

Oma töös lähtun üldiselt moodulite rakenduskavades välja toodud hindamiskriteeriumitest mis on saadaval Kuressaare Ametikooli kodulehel.

Õppuri tegevuse hindamisel:

• Arvestan õppija eripäraga

• Valin sobivad hindamismeetodid

• Olen mitmekesine

• Annan tagasisidet

• Jälgin hindamist ja kohandan vastavalt

Lähtudes õpiväljundiutest ja arvestades õppija eripäraga, valin sellise hindamismetoodika mis on eesmärgipärane, paindlik,  toetab õppijat, arvestades õppija võimeid, osavõtlikust, ennastjuhtivust jne.

Siin pean silmas, et õppijad, oma erinevate taustade ja võimete juures, näevad hinnet ja hindamist üsna erinevalt. Kes näeb hindamises präänikut, kes piitsa, kes tegemata tööd, kes tehtud tööd. On õppureid kes ei mõista üldse hindamise tähendust või on rahul hea sõna, vestluse ja tehtu analüüsiga, mille juures päevikusse kantud numbrid 5 või 3 ei oma enam tähendust. 

• Erialaõppe üheks osaks on kindlasti erialaterminite teadmine ja tööriistade tundmine. Õpiväljundeid on õppuritel võimalik tõendada mitmel moel. Ise eelistan kolme hindamismeetodit. 1. Test tahvlisiltidega milles õppur saab ise valida probleemi ja siis seda tahvlil kirjeldada, kasutades erialaseid termineid. 2. Tööriistadest või töövahenditest lähtuvalt loodud õppevideo, milles õppur võib olla paindlik ning luua kogu sisu ja videokeskkonna ise, sealjuures tõendades, et valdab erialaseid termineid ja tunned tööriitu ning töövahendeid. Seda meetodit kasutan ka põhjusel, et ise luues õpib õppur kõige rohkem. 3. Õpimapis oma töö dokumenteerimine koos töö piltidega. Selles on õppuril võimalik üles lugeda kõik tööriistad ja töövahendid mida ta oma tööprotsessis kasutas. Mina kontrollin, et terminoloogia ja töö sisu tegelikult ka kokku sobiks.

• Võimekamate ja ennastjuhtivamate õppijate korral suunan neid läbi analüüsi enesehindamisele. Üks võimalus on seda õppijal teha õpimapis. Mis läks halvasti ja mis hästi ning kuidas edasi. Lõpuks on ennastjuhtiv õppija võimeline oma tööle ise hinnanguid andma ja vastutust võtma ning korrektuure tegema.  Mitte kõik ei suuda seda teha juhendamata. Minul on võimalus õppija arengut jälgida ja hinnata õpimapis.

• Meeskonnatöö on ehituses tähtis ja seega osade ülesannete puhul kasutan meeskonnatöös enesehindamist. Trepi plaatimise näitel (tuleb pisut alla kerida). Meeskond hindab tehtud tööd siniste ja oranžide siltidega. Õppurid kirjutavad vastavalt sildi värvile, mis läks halvasti, mis hästi ning markeerivad selle tööülesandel. Hindavad oma panust meeskonnatöös. Õppeülesanne dokumenteeritakse õpimappi, mis on üks meie hindamise töövahendist.

Kokkuvõttes on oluline kavandada õpiväljunditest lähtuva ja õppija eripära arvestava hindamismetoodika, mis toetab õppijate arengut ja saavutusi ning võimaldab neil näidata oma teadmisi, oskusi ja pädevusi mitmekülgsetel viisidel.

• Olles mentor ehituse erialadel, tutvustan uuematele kolleegidele moodulite rakenduskavasid mis on kättesaadavad KAK kodulehel. Seletan lahti rakenduskavade sisu, õpiväljundid, hindamiskriteeriumid ning annan soovitused mooduli ülesehitamiseks lahtikirjutatud ja veebis ülesehitatud plaatimistööde mooduli näitel. Tutvustan õppetöö korraldust ja päeviku kasutamist veebis.

• Toetan kolleege õppematerjalide digitaliseerimisel, nt puitkonstruktsioonide ülesannete digitaliseerimine ja digitaalsete õppematerjalide väljapanemisel veebiruumi, mis võimaldab mooduli õppematerjale ja õppeülesandeid jagada lõimingutundide õpetajatega.

• Digitehnloloogiate kasutamisel õppetegevuse rikastamisel ja parendamise eesmärkidel viin läbi digi ja loometehnoloogiate koolituse kolleegidele, mis annab õpetajatele tema plaanides juurde uusi võimalusi moodulite või tundide rikkalikumaks ülesehitamiseks ja põnevaks läbiviimiseks. Selle koolituse viisin läbi omal algatusel ja algselt oli selle tagasihoidlik eesmärk loometehnoloogiate tutvustamine väiksemas õpikogukonnas. Mõtted on kasvanud ja teises etapis viin õpetajakvaliteedi tõstmise eesmärgil läbi konkreetsete lahenduste loomise koolituse õppetegevuse rikastamiseks. 

Viimased koolitused toimusid minu ettepanekul ja eestvedamisel 2021 aastal. Koolitusest on kasu saanud kolm kolleegi kes kasutavad uusi teadmsi oma projektide elluviimisel. 2022 aastal ma suure töökoormuse tõttu koolitusi läbi viinud ei ole aga juba sellel aastal on plaanis kävitada uus koolituste sari mis lisaks tehnoloogiate tundmaõppimisele hõlmab ka loometehnoloogiate abil õppevara loomist. Selleks olen loonud õpet toetava veebilahenduse ja koostöös koolitusjuhiga vastava õppekava. Koolitusperioodiks on kevad 2023.

• Üleriigiliselt olen teinud ettekandeid näitamaks erinevaid lahendusi kuidas on võimalik moodulite õppetööd kavandada ja üles ehitada veebis. Nt. 2022 a. sügisel tehtud ettekanded erialavõrgustiku seminaril ja stažeerimisel Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse valdkonna juhtidele www.ehitusest.com näitel

Ehituseriala kutseõpetajana on minu tööks ehituseerialade õpilaste vastuvõtuprotsessis osalemine. Vastuvõtukomisjoni liikmena tekib esmane kontakt ja ülevaade õppijast juba siis sh. esmane valmisolek, võimalik toetuse vajadus või eriala sobivus/vahetus selgub vastuvõtuvestlusel. Lähtudes sisseastumisdokumentidest ja vestlusest lepitakse vajadusel õpilaskandidaadiga kokku uus kohtumine, kuhu kaasatakse vajadusel sotsiaalpedagoog ja tugiisik vms. 

Lisaks rakendan:

• vestlusi, mooduli esimestes tundides õppurite varsemate erialste töökogemuste ja arenguvajaduste väljaselgitamiseks.

Nt. koolituskaardiga plaatimist õppima asunud täiskasvanutega vestlen sissejuhatavates tundides ja küsin nende varasemate kokkupuudete kohta antud eriala võtmes. Esimestel kohtumistel, tutvustan virtuaalset töökoda ja ülesannete kogu ning sooritame ka tööohutuse tesid veebis. Sellised tegevused annavad mulle võimaluse näha õppuri valmidust suhtlemiseks ja lihtsamat arvutikasutamise oskuste taset.

• Testülesande sooritamist jooniste lugemise/mõistmise ja käeliste oskuste väljaselgitamiseks.

Ehituseriala müüritööde testülesanne jooniste lugemisoskuse ja käeliste tegevuste võimekuste hindamiseks. Selline väiksemahuline ülesanne annab mulle üsna hea ülevaate milleks keegi võimeline on.

• Tagasiside moodulile õppijate poolt. Näide 3D modelleerimise õppe õnnestumiste ja ebaõnnestumiste väljaselgitamise tagasisidest läbi enesehindamise. Tegin sellist enesehindamise tagasisidestamist esmakordselt, et õppurid saaksid iseend analüüsida. Tavapäraselt olen hinnanud nende kodutöid või testülesandeid aga nüüd kaasan õppureid hindamise etappi.

Mooduli lõppedes analüüsime erialaõpetajatega õpiväljundite saavutamist. Jälgime, kas kõik eesmärgid said täidetud, vastavalt sellele viime rakenduskavasse sisse parandused. Mooduli lõpuhindamisel küsin õppijate käest tagasisidet mille põhjal saan analüüsida kas minu ainest oli kasu õpiväljundite saavutamisel, millele peaksin järgmine kord rohkem tähelepanu pöörama, mida teisiti tegema. Saadud teadmisi kasutan järgmiste moodulite ülesehitamisel.

Saadud tulemusi analüüsin koos koos  juhtõpetaja, rühmajuhataja ja kutseõpetajatega.

• Täiskavanud õppurid

Vestlused

Nt. kui vestluse tulemusel täiskasvanud õppijatega selgus, et õppur on varem omandanud teatud teoreetilised teadmised või praktilised oskused juba tööl olles aga soovib saada lisateadmisi ja plaatimise tunnistust siis koostame õpingukava.  St. et õppur viibib vajalikud/olulised loengud ja praktikad kursusel aga muud teemad ja oma oskuste viib läbi töökohal ollas, tõendades seda õpimapis. 

Analüüsist võin ka välja lugeda kas õpperühma on vaja jagada mitmeks grupiks ja vastavalt sellel luua vastav kava. See annab nt. võimaluse luua kaks eri raskusastmega kompleksülesannet.

• Põhikoolijärgsed õppurid

Vestluse käigus siiski kõik oluline välja paistma ei hakka ja praktika näitab, et üsna paljud pädevused või nende puudumine selguvad mooduli esimestel kohtumistel. Testülesanded ja lisanduvad vestlused annavad selleks lisainformatsiooni. Saadud tulemuste valguses saan moodulite kavasse sisse lülitada teemasid ja õppeülesandeid mis toetavad õppijate arengut nende eripärast ja varsematest kogemustest lähtuvalt. Ka põhikooli järgsed õppurid jagan mitmeks grupiks analüüsitud tulemuste valguses. Nt. hetkel olen jaganud plaatimise kursuse grupi üldjoontes kolmeks. 1. Väga võimekad ja varesamate käeliste oskustega õppurid (sh täiskasvanud õppijad koolituskaardiga). 2. Keskmise võimekustasemega õppurid. 3. Grupp mille õppurid ei suuda ilma pideva juhendamiseta üldse ülesannet täita. 

Varasematel aastatel, enne 2022 a. ma sellist analüüsi teinud ei ole ning olen kogu gruppi proovinud ühtemoodi vedada. Põhjuseks oli siis ka krooniline ruumipuudus kuhu polnud võimalik rohkem ja erinevaid ülesandeid luua ning õppetöö tuli läbi viia standardülesannetega. Selle häda on olnud see, et kõik ei saa teemadest ühtemoodi aru või ei saa üldse aru ja pigem teevad ülesande hambad ristis ära. Samal ajal võimekamad õppurid on olnud pidurdatud seisus.

Uuete kogemuste, teadmiste ja tagasiside valguses otsustasin eelmine õppeaasta teha juhtkonnale ettepaneku üks õppeklass ümber kohandada plaatimise õpperuumiks, et pakkuda õppijatele paremat õpet ja et ka õppetööd oleks lihtsam planeerida. See ettepanek sai heakskiidu ja õpperuum sai minu juhendamiselt valmis kohandatud 2022-2023 õppeaasta alguseks. Nüüd on mul reaalsemad võimalused luua mitmekesisemaid õppeülesandeid arvestades erinevate õppuritega.

Olen seadnud eesmärgiks luua mitmekülgne õppimist ja arengut toetav õpikeskkond. Selleks olen loonud erinevad võimalused, mille arengud olen toonud välja õpetajaportfoolios.

Minu jaoks on oluline, et õppekeskkond oleks  lisaks füüsilisele ka vaimselt õppijat toetav ja turvaline. Selleks olen loonud ka vastavad võimalused. Nt.  

Vaimne ühisruum

Üheks teemaks meil on alati õppurite verbaalne kiusamine, füüsiline kiusamine seejuures on olematu(tõendedi pole). Aegaajalt saan kaebusi, et ``teised`` õppurid tögavad vähem võimekamaid ja nn. teistsuguseid õppureid. Eelkõige kaebavad siis kinnisvarakorrashoiu eriala õppurid, kuna nemad on meil valdavalt hariduslike erivajadusega ja jäävad teistele silma. Taolistel juhtudel püüan esialgu olukorda ise lahendada kaasates sellesse õppureid ja selgitades neile erivajadusega õppuri olemaust. Ka seda, et kõigil sh ka erivajadusega õppuritel on õigus samamoodi haridust saada ja et ka neil on õigus isikupuutumatusele igas aspektis. Üldjuhul saavad väikse selgitustöö tulemusel õppurid teemast aru. Kord oli juhus, kui pidin õppuritele ükshaaval selgitustööd tegema ning tulemuseks oli teineteise mõistmine ja rahulikum õppetöö. Keerulisematel juhtudel kaasan selgitustöösse rühmajuhtaja ja sotsiaalpedagoogi.

Füüsiline ühisruum

Minu ettepanekul ja juhtimisel kohandati üks teooriaklass ümber plaatimistööde ruumiks. Põhjuseks oli krooniline ruumipuudus Tehnoloogiamajaka müüri- ja betoonitööde õpperuumis. Võimatu oli tuvastada kindlat piiri ühe või teise õppeülesande vahel. Loomuliku valgust oli väga vähe. Õppurid ja õppekeskkond oli muutunud seetõttu närviliseks, nõrgema närvikavaga õppurid ei tahtnud enam tundi tulla ning õppetöö kannatas. Tehtud muudatus muutis olukorda tunduvalt paremaks. Siin on ka väike videolõik avaramast ja toimivast õpikeskonnast. Töö tegemise ajal luban õpilastel kuulata ka muusikat nende valikul.

Ruumipuuduse tõttu ja ka arengut silmas pidades olen teinud teisi, palju rohkem ressursse nõudvaid, õpikeskkonda parendavaid ettepanekuid aga need ei ole töösse võetud. Põhjuseks ikka raha.

Veebiruum

Loon ja kasutan kaasaegset tehnoloogiat õppimise toetamiseks ja õpikeskkonna mitmekesistamiseks. Kasutan interaktiivseid õpikeskkondi nt interaktiivne töökoja plaan millesse on põimitud töö olevad õppeülesanded, digitaalseid õppevahendeid, online-koostöövahendeid ja teisi tehnoloogilisi lahendusi, et muuta õppimine kaasahaaravaks ja tõhusaks.

Näide loodud kaasaegsest õppimisvõimalusest läbi 3D mudelite ja tootjapõhise õpetusloogika HOOVIMAJA ülesande näitel.

Suhtlemine sh ka suhtluskanalites veebis

Ise arvan, et õpilastega peab suutma suhelda pingevabalt. Siis nad on vabad avaldama oma mõtteid ja arvamusi. Annan selgest mõista, et probleemide ja ettepanekute korral võib minu poole julgelt pöörduda kasutades õpilasele endale mugavamat ja turvalist aega, kanalit või kohta.

Nt. võivad õppurid minuga ühendust saada otse telefoni või messengeri teel. Nii on ka kõige lihtsam kuna enamus õppurid kasutabki suhtlemiseks nt. FB messengeri võimalusi. See sihtlusmeetod on senimaani ka väga hästi toiminud. 

Meeskonnatöö õhustik

Meeskonnatööks püüan luua/komplekteerida grupid kes omavahel kokku sobivad. Selle ära tabamine ei tule esimese aastaga aga teiseks aastaks on selge millised õõpurid omavahel töötavad ja millised mitte. Kuna suurema osa ajast õpime ja töötame koos suure meeskonnana siis püüan märgata ka neid kes õhustikku oma olekuga lõhuvad. Nt. on õppurid kes demoraliseerivad õpikeskkonna õhustikku oma käitumisega. Neile pakun ma valikut, kas töötada ühtse meeskonna, olles teiste suhtes tähelepanelik või lähevad nad koju teoreetilisele õppele ja praktilise õppe teevad minuga koos järelvastamiste aegadel. Selline lihtne valikute meetod on siiamaani hästi vett pidanud.

Ohu ja esmaabi vajaduse korral tegutsen vastavalt kokkulepitud korrale. 

Ehtuseriala õpetajana läbin tuletööde tegemise koolituse iga 5 aasta järel. Üldisel tuleohutuse koolitusel osalen iga õppeaasta alguses.

Esmaabikoolitused läbin vastavalt kehtestatud korrale.  

Õppuritega käsitlen tundides teemasid: tegutsemisest tulekahju korral ja tööohutusest tööriistade kasutamisel ning esmaabi osutamise kord. Moodulite sissejuhatavas osas on õppuritel võimalik tutvuda töökoja virtuaalplaaniga, millel on välja toodud tulekustuti,  esmaabivahendite asukoht ning evakuatsiooniteed, mis on vastavuses töökoja hetke seisuga. Üldiste ohutusnõuetega on uutel õppruritel võimalik tutvuda ka ehitusest.com lehel.

Ettepanekud parendamisteks teen majandusjuhile vastavalt juhtunud olukordade järgsele analüüsile ja kitsaskohtade tuvastamiele..   

Grupiprotsesside märkamine kooliastmete ja vanuse lõikes

• Täiskasvanud

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses stažeerimisel sain hea kogemuse täiskasvanud mitmekeelsete õppijate baasil. Nimelt andisn seal edasi oma teadmisi ehituspuidu teemadel. Õppuritest oli 65-70% vene keelt kõnelev. Minu esmane mulje ja mõistmine oli, et need erikeelt kõnelevad grupid hoiavadki alati eraldi. Mina neid kaarte seal kohe segi ajama ei asunud. Kuigi meie keeleprobleem eeldanukuks teistpidist lähenemist, tegin pehmemaks maandumiseks kaks eri keelt kõnelevat gruppi aga panin grupid üksteist toetama. Kuna tegin õpet valdavalt eestikeeles siis pidi üks grupp teisega suhtlema. Õpimotivatsiooni langust ma sellest ei märganud, küll aga põnevust ja aktiivset tegutsemist. Ühed õpetasid teisi. Selle kohta saab lühidalt lugeda https://www.ehitusest.com/esileht või käeolevast õpetajaportfooliost.

• Põhikoolijärgsed õppurid

Grupitööd on erialaõppe üheks osaks. Õppeülesanded on osaliselt loodud nii, et esialgu töötavad koos väiksemad grupid ja hiljem, täiendavate kogemuste omandamisel, juba suuremad grupid. Väiksemaid gruppe on lihtsam jälgida sh. jälgida ka õppurite käitumist ja individuaalset panust meeskonna töösse. Kui õppurile grupis töötamine ei sobi siis võimaldan talle individuaaltöö. Püüan nii, et õppur kiirelt gruppi tagasi saaks või leian talle sobivama grupi. Püüan gruppide töös moodustada sellise tasakaalu, et õppurid hakkasid üksteist toetama, meeldivusest või selle puudumisest hoolimata. Selleks loon juhuslike lühiajalisi gruppe, vajadusel moodustan neid ümber. Õppurid on selles osas küllaltki paindlikud.

• Õpilasfirmade juhendamine

WoodTrend

Antud õpilasfirma juhendamisel lähtusin põhimõttest, et iga õppur saaks grupi töösse vastavalt oma võimetele oma panuse anda. Juhendamisel selgitasin õppurite eripärasid ja nende erinevaid võimekusi ning seetõttu rõhutasin vajadust üksteist toetada.

Grupitöödes soovin vältida grupisiseseid pingeid, mis hakkavad õpikeskkonda mõjutama. Püüan märgata kokku mittesobivaid õppureid ja paigutan neid neile sobivamasse gruppi või töötan nendega eraldi. Grupitööd on ehituse erialadel väga sage õppevorm ja seega esineb ka erinevaid pingeid sõltuvalt õppurite taustast ja eripärast. Gruppide moodustamisel kuulan ka õppurite endi arvamust kuna neil on üldisemalt välja kujunenud kokkutöötavad ja toimivad grupid.

Õppetöös täiskasvanutega kasutan üldiselt grupitööd kus igal meeskonnaliikmel on oma vastutusala aga kes sellegi poolest peavad omavahel koostööd tegema. nt täiskavanute plaatimine. Kui grupis tekivad pinged siis lahendan need avatud diskusioonis grupiga ühiselt või seotud osapooltega.

Kolleege, eriti uuemaid nõustades, tutvustan neile erinevaid võimalusi õpikeskonna loomisel oma pädevuste ja teadmiste piires, digiruumi näitel. Nt: 

Soovitan valida eesmärgipärase õpikeskkonna, arvestades õppijate eripäraga.

Digitaalse õppikeskkonna loomise tööriistu ja võimalusi selliselt, et see oleks õppijale kättesaadav, arusaadav ja motiveeriv. Nt. kombinatsioon suhtlemiskanalitest, õppematerjalide kogust veebis, õpimapist.  Lisaks soovitan mängulisemate lahenduste kasutamist. Nt. virtuaaltuurid ja sõnamängud mille loomisele saab kaasata õppetöö käigus ka õpilasi. 

Nõustan mõtlema, kaaluma ja valima vastavaid vahendeid ja keskkondi mille kasutamisel õppur enim ennast turvalisena tunneb. Parimal juhul soovitan uurida millises keskkonnas õppurid ise end hästi tunnevad. Milliseid suhtlemis, infovahetus-ja õppimiskanaleid nad juba kasutavad. Õppurite kaasamine õppekeskonna valikul loob usaldust ja tõstab õppurite vastutustunnet.

Esialgu ma ei soovita kohe kasutada avatud ja kiirelt muutuvaid õppekeskkondi kus õppur omab suuremat kontrolli enda õppetöö sisu üle. Alustuseks oleks hea luua või kasutada suletud ja kontrollitud, kindlate töövahenditega õppekeskkonda. Nt. Office rakendused kooli süsteemis (teams, onenote, forms jne). Hiljem rohkemate kogemuste baasil ja nt. edasijõudnud ja ennastjuhtivate õppuritega võiks kaaluda avatud õppekeskkondi milles õppurid on ise toimetejad/haldajad aga õpetaja õppesisu kontrollia. Nt. google integreeritud võimalused, portfooliod, blogid ja muud vabalt saadavad töövahendid, sh. tasuta vahendid millel õpilased ise õppeülesandeid luua saavad. nt. https://wordwall.net/ 

Laiema pildi edasiandmiseks selgitan õppeeesmärke iga uue teema alguses ja seon päriseluga, tuues juurde näiteid enda kogemustest. Täiendavat selgitustööd teen tegelikult iga uue praktilise tegevuse juures. Õpieesmärgid seon õpiväljunditega ja selgitan nende tähendust.

Teema alguses selgitan, miks me antud x teemat üldse käsitleme, milleks seda päriselt vaja läheb. Nt. Plaatimise teemadel, plaadijaotuste tunnis.

Mooduli hindamise põhimõtted räägin lahti õpiväljundite kaupa, et õpilased teaks mida neilt oodatakse. Seda teen tavaliselt mooduli esimestes tundides. Tutvustades mooduli kava ja õpiväljundeid sh. räägin hindamiskriteeriumitest.

Nt:

• ÕV1 eeldab, et õppur omab ülevaadet plaatimistöödel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest 

Selgitan, et õv saab tehtud ehk hinnatud, kui sooritatakse online test positiivsele tulemusele, või luuakse hoopis õppevideo mis tutvustb erinevaid plaatimise tööriistu, vms lahendus. Õpilased saavad aru, et õv saab mitut moodi saavutada ja et savutatut saab mitut moodi tõendada. Nt. luues õppevideo, mis vastates kriteeriumitele, võimaldab õpiväljundi saavutamist tõendada. 

Üldiselt viin õpet läbi toetudes töömaastiku vajadustele, arvestades päriselus kasutatavate materjalide ja tehnoloogiatega. Lisaks põimin õppesse ülesanded mis arendavad võtmepädevusi nagu digipädevused, inglise keel(lõimingutunnid), matemaatika(lõimingutunnid), suhtlemine, algatusvõime,  jne.
Loon ja kasutan tänapäevasid võimalusi õppetöö rikastamiseks. Sinna hulka kombineerin praktilisi õppeid, nt. kliendilt saadud lähteülesande põhjal, sh. ka õppimine ja praktiseerimine objektidel. Kaasan õppureid objektidele kus on võimalik siduda teooria praktikaga. Seal viin esmalt läbi teoreetilise osa ja pärast rakendame teamisi praktilise töö käigus. nt. soklikorruse põranda loodimine. 

Erialalõimingud

Üldaineõpetahatega on meil tihe koostöö lõimingute teemadel. Suhtleme ja räägime läbi milliseid teemasid tuleks lõimingus käsitleda ja kas varem läbitud teemad on toonuid edu praktilistes tundides. Lõimingute läbiviimiseks olen loonud 3D mudelipõhised ülesanded kust üldainete õpetajad kogu vajaliku info ka kätte saavad. Üldpildis seisab minu idee printsiibil, õpeta nagu võitled ehk lõimingutundides õpetatakse läbi nende 3D ülesannete mida me ka praktilistes tundides teeme. 

Praktika ja teooria käsikäes

Paljud praktilised tööd koosnevad väiksematest osadest, mis sooritatakse füüsikalis-keemilistel ja tehnilistel põhjustel kindlas järjekorras. Selleks, et õppurit järjel hoida, kasutan kontroll-lehti (checklist). 

Kontroll-leht aitab terminite ja väljendite kaudu teooriat ja tööjärjekorda meelde tuletada.

Õppuritega õppetöö käigus päris objektidel töötamine

Kaasan õppureid objektidele kus on võimalik siduda teooria praktikaga. Seal viin esmalt läbi teoreetilise osa ja pärast rakendame teadmisi praktilise töö käigus. nt. soklikorruse põranda loodimine. 

Õppematerjalid tagataskus

Ka praktikal olles või õppetöökojas töötades on võimalik õppematerjalidele ligi pääseda. Nt kui õppur soovib mõnda tööprotsessi õppevideost üle vaadata. Selleks tuleb neil minna www.ehitusest.com ja valida vastav teema mis lahendamist vajab.  See võimalus on õppuritel ka praktilise töö tegemisel, mis loob tingimused ennastjuhtiva õppuri kujunemisel.

Õpimapi ja praktilise töö sidumine

Õppur dokumenteerib tehtud töö mooduli õpimapis/tunnis. Lisab pildid ja kirjeldab, mis pildidl toimub. Kaitseb/esitleb õpimappi suuliselt.

Õpimapi loomisel tuletatakse meelde ja luuakse seosed praktilise töö ja teooria vahel. Õpimapp annab õppurile võimaluse arendada oma kirjutamise ja eneseväljendamise oskust.

Õppevideod (ka võõrkeeles)

Prkatilise töö erinevatel etappidel näitan õppematerjalide kogus olevaid õppevideosid. Osad videotest on inglise keeles, mis aitab õppuril kohaneda erialase sõnavaraga võõrkeeles.

KAK Tehnoloogiamajakas tehakse õppetulemuste kontrolli iga 10 nädala tagant. Meie koolis nimetatakse seda moniotooringuks. Minu panus sellesse on anda sisendit juhtõpetajale, sotsiaalpedagoogile ja rühmajuhtajale tagasiside põhjal mis ma olen kogunud enda moodulite raames tagasisideküsimustike, vestluste ja vaatluse teel tehtud märkamiste kaudu. Õppijate monitooringud on suureks abiks nn. õppijate arengutel silma peal hoidmiseks ja on heaks vahendiks aitamaks ka erialaõpetajaid õppijate õppevõlgade lahendamisel, kuna monitooring toimub kõrgemal tasandil ning see sunnib ka õppijaid and rohkem kokku võtma.

Kasutan õppijatelt nende arengute ja motivatsiooni kohta infomatsiooni saamiseks nelja meetodit.

• Vaatlus

Vaatlust teen praktiliste tundide ajal. Märkamised kannan moodulite kaupa isiklikku vaatluspäevikusse. Nii on võimalik märgata erinevaid käitumismustreid ja arenguid. Vaatlusesse ja märkamisse kaasan ka kolleege, uurides neilt kas nad on ühe või teise õpprui käitumises märganud samu mustreid.

• Vestlused õppegrupiga või individuaalselt õppuriga

Vestlused tunni või teema lõppedes, õppematerjalidest ja õppemeetoditest arusaamise ning õppurite meelestatuse monitoorimiseks.

• Testid ja tagasisideküsitlused teemade või moodulite lõppedes

Olen lisanud küsitlused kohe teemade juurde või moodulite lõppu, et saada kõige värskemat tagasisidet omandatu ja kogetu kohta. 

• Õpimapp (porfoolio)

See on üks minu eelistatuim meetod õppija arengu jälgimiseks kuna see katab ära väga paljud võtmepädevused, on dünaamiline ja ma saan jälgida õppuri arengut kogu protsessi vältel. Samuti saan ma kaasta õpimappi ka üldainete õpetajad nt. keeleõpetajad kes näevad õpmapi kaudu õppija keelelisi arenguid.

• Suhtlemine üldaineõpetajatega erialalõimingu võtmes

Üldaine õpetajatega olen pidevas suhtlemises erialalõimingute võtmes. See puudutab keeli, matemaatikat, keemiat, füüsikat ja kehalist kasvatust. Analüüsin ja annan tagasisidet kas ja kuidas kasutatakse lõimingutundides õpetatut praktikas.

Väljatoodud töövahendid õppija jälgimiseks pluss õppetöökäigus saavutatud tulemused(hinded) annavad päris hea ülevaate õppijate arengute kohta. Ilma minu õigeaegse sisendita on õppija monitooring väheefektiivne, sest staatilised hinded üksi ei peegelda alati tegelikust. 

 Õpilaste motiveerimine erinevate meetodite ja kanalite kaudu:

• Õppurite kaasamine päriselu projektidesse.

Õppurite kaasamine Kuressaares asuva lõngapoe välisreklaami kujundusse ja reklaamraami valmistamisprotsessi, mille käigus said graafilise kujundaja eriala õppurid luua visuaal-lahenduse ja väikelaeva õppurid said metallitöötundides, jooniste põhjal koostada ja keevitada kokku reklaami metallraami. 

• Õppurite kaasamine metallist materjaliriiuli ja materjaliriiuli betoonist aluse valmistamisel. 

Õppurite kaasamise abil tehtud pärieluliste tööde kajastamine lehel ehitusest.com, sotsiaalmeedias ja  kooli infokirjas. Nii näevad õppurid, et neid on märgatud ja nende panus läheb päriselt korda.

• Õpilaste, gruppide ja õpilastööde esiletoomine plakatitel ja stendidel.  

• Õpilaste tegemiste kuvamine sotsiaalmeedia kanalites. Selline meetod annab õppurile indikatsiooni, et neid ja nende tegemisi sh õnnestumi märgatakse.

• Võistlustel osalenud õppurite esiletoomine sotsiaalmeedias ja ehituse veebilehel.

Võislustel osalenute õppurite esiletoomine õnnestumiste ja ja ka mitteõnnestumiste korral annab teistele õppuritele võimaluse näha, mida on võimalik väiksemate ja suuremate panustamise korral saavutada. Samuti julgustab see õppureid ise aktiivsemad olema ning oma võimete piires tegutsema. 

• Selgitan välja õppijate taseme, võimed ja huvid ning arvestan nendega. Jagan jõukohaseid ülesanded.

• Vastutuse jagamine

Võimekamatel õppuritel on õpiväljundite saavutamisel võimalus teha keerukamaid ülesandeid, saada osa õppematerjalide loomise protsessist ja suurema pildi nägemisest või olla vahel ka abiõpetaja rollis tundide ettevalmistavas faasis, vahel ka puudujate juhendamine. Tihti on õppurid puudu ja teemade tundmine lünklik, see on võimalus õppurist abiõpetajale õpetada lihtsamaid teemasid neile, kes on maha jäänud. Loomulikult järgneb sellele teadmiste kontroll ja õppurist abiõpetajale tagasiside andmine õpetatu mõjust.

• Võimaldan töötada ja õppida väljaspool kooli. See protsess dokumenteeritakse õpimapis iseseisvalt. (juhendamisel) Seda võimalust on viimase kahe õppeaasta jooksul reaalset kasutanud vähemalt kolm õppurit, mis pole küll muljet avaldav arv aga algus seegi. Vähemalt õppurid teavad sellise võimaluse olemasolust.

• Kasutan kaasahaaravamaid ja õppijat aktiveerivaid õpetamismeetoideid. Nt. järelvaadatavad lõbusad videod õppurite toimetustest, oma tegevuse analüüsimiseks. 

• Õpilaste kaasamine õppevahendite ja ka nt. virtuaaltuuride loomisel, mille loomise käigus saavutatakse osa õpiväljundeid. Antud näite abil on saavutatav plaatimismooduli esimene õpiväljund. ÕV1- omab ülevaadet plaatimistöödel kasutatavatest töövahenditest.

• Tunnustan õppijate pingutusi, arvestades õppija eripära ja võimetega, tunnustades ka õppija neid võimeid mis pole alati seotud õppeülesandega ning püüan neile võimetele leida rakenduse. Tunnustan õppijas seda milles ta on teinu arenguid, ka siis, kui need sammud on väikesed. 

• Annan õppijatele pidevat tagasisidet nende tegevuste kohta praktiliste tööde käigus ja õpimapis, tunnustades nende õnnestumisi ja arengusamme. 

• Püüan õpilased kaasata hindamiseprotsessidesse. Enesehindamist rakendan õppetöö käigus valminud ülesannete hindamiseks. Nt. enesehindamine lehe lõpus. 

• Vesteldes õppuritega, suunan neid ennast analüüsima, kujundamaks välja ennastjuhtivama õppija, et neil tekiks enesekindlus, avaram maailmapilt ja positiivne enesehinnang.

• Kasutan õppetöös innovatiivseid õppevahendeid ja mitmekülgseid lahendusi. Nt. krohvi/karniisišabloonide modelleerimine 3D tarkvaras, kasutades seejärel lasertöötluspinki šabloonide väljalõikamiseks. Seejuures lasen õpilastel ise teha kujunduse ja modelleermise töö, innustades neid nende otsuste ja valikute tegemisel.

• Julgustan õppureid kasutama digitehnoloogiaid oma projekti teostamiseks, toetades neid enda teadmiste ja oskusetga loometehnoloogiate valdkonnas. Nt.  CAD tarkvarades kujundatud ja laserlõigatud õpilasfirma tooted. Instagram ja FB. 

• Muusika õppetöökojas. Luban õppuritel kuulata muusikat nende valikul.

Erialamoodulid olen planeerinud nii, et see toetaks õppijate eripära.

Võimekamad õppurid saavad lisaks tavalisele ülesandele proovida keerukamat ülesannet. Neil on võimalik veebis saada olevate õppematerjalide ja õppeülesannete toel saavutada õpiväljundid omas tempos. Õppeülesanded on täiendatud saavutatavate õpiväljunditega, üleseande kirjeldusega, piltide ja joonistega ja oodatava lõpptulemusega, loomaks võimalused õppeülesande iseseisvaks sooritamiseks.

Võimekamal ja ka vähemvõimekamal õppuril on võimalik töötada kodus või tööl. Ta peab selle tõendama õpimapis sisuteksti ja piltidega ning olema võimeline vastama küsimustele. 

Õppureil, kes ei saa tervislikel või muudel põhjustel praktilisest tööst osa võtta, on võimalik õppida distantsilt. Õppematerjalid veebis, viruaaltuurid, testülesanded ja õpimap annavad võimaluse tõendada osad iseseisvalt saavutadavad õpiväljundid. 

Paljud praktilised tööd on mahukad kompleksülesanded. Vähemvõimekamatele õppuritele olen planeerinud väiksemad  iseseisvad tööd või ülesande osad, et nad saaksid neid sooritada omas tempos. NÄIDE plaatimise individuaaltööst.

Individuaalse õppekava koostamisel arvestan õppija tugevusi, nõrkusi, huve ja eesmärke ning võtan arvesse ka tema erivajadusi ja isiklikke eelistusi. Koostan õppekava koostöös õppija, tema vanemate või hooldajate ning vajadusel ka teiste spetsialistidega, nagu näiteks eripedagoog või logopeed.

Minu praktikas on olukordi kus on vajadusel vaja anda sisendit individuaalse õppekava koostamisse. Teatud ehitusmoodulite vastutajana saan selleks anda endapoolse sisendi, tehes koostööd üldainete õpetajatega, rühmajuhatajaga ja juhtõpetajaga. Üldiselt teeme õpilaste õpitee jälgimisel üsna head ennetustööd ja individuaalse õppeava koostamist minu erialaõppes väga tihti ette ei ole tulnud. Üksikutel kordadel olen kava koostamiselpanustanud oma erialavõtmes.

Siiski on ette on tulnud vajadust koostada individuaalne praktikakava ühele erivajadusega õppurile, kes ei saanud oma seisundi tõttu osa võtta ettevõttepraktikast. Praktikakava koostamisel ja läbiviimisel lähtusin õppuri eripärast ja arenguvajadustest.

Reaalne vajadus individuaalse õppekava koostamiseks aga paistab. Sellel õppeaastal käivitus kutsevaliku õppekava, mille õpilased on nüüd ka juba minu tunde külastanud. Seal näen mitmel juhul vajadust individuaalse õppekava koostamiseks, peamisteks muredeks on füüsilised eripärad ja õpraskused erinevatel vaimsetel põhjustel.

Nõustan kolleege individuaalselt enda pädevuste piires vastavalt tekkivale vabale ajale. 

Nt. nõustan ühte vanemat õpetajat märkama õppija eripärasid ja kasutama erinevaid meetodeid õppuri arengu toetamiseks. Üldiselt on need rohkem nagu vestlused mille käigus me arutame õppetööga seotud aspekte õppija arengust lähtuvalt. Vestluste käigus selgub mis moodi mina teda aidata saan. Nt. tänapäevased õppeülesanded ja nende loomine 3D mudelite baasil, mis aitab õppuril ülesannet näha mitmel tasandil. Tehnoloogiate kasutamine õppijat toetavate õppevahendite loomisel. Nt. magnettahvli sildid tööriistade ja töövahendite piltidega mida on hea kasutada hariduslike erivajadustega õppuritega, läbi mängu õppimiseks .   

Ise olen akvtiivseks eeskujuks erinevate digi-ja tehnoloogiliste vahendite kasutajana ja nende vahendite soovitajana õppijate arengute toetamiseks, luues selleks erinevaid ja mitmekülgseid võimalusi nt. õpiväljundite saavutamiseks või õppealase töö rikastamiseks.  

Hindamise osa koostamine ja arendamine rakenduskavas nõuab tihedat koostööd kolleegidega ning arvestamist õppekava eesmärkide ja sihtgrupiga.

• Alustan selgete eesmärkide määratlemisest, mida soovin hindamise abil saavutada. Arutan kolleegidega, milliseid teadmisi, oskusi ja pädevusi soovin hinnata ning millised on hindamise peamised eesmärgid ja eesmärgid. 

• Selleks valin sobivad hindamismeetodid vastavalt hindamise eesmärkidele ja õppekava nõuetele. Kaalun erinevaid hindamismeetodeid, nagu näiteks suuline ja kirjalik testimine, portfoolio hindamine, praktilised ülesanded, projektid jne ning valin need hindamismeetodid, mis sobivad kõige paremini meie konkreetse olukorraga.

• Koostöös kolleegidega arendan välja selged ja objektiivsed hindamiskriteeriumid, mis aitavad hinnata õpilaste saavutusi vastavalt seatud eesmärkidele. Tagan, et hindamiskriteeriumid oleksid selged, mõõdetavad, realistlikud ja õiglased ning arvestaksid erinevate õpistiilide ja vajadustega.

• Veendun, et hindamise osa oleks kooskõlas õppekava eesmärkide, õppesisu ja õpetamismeetoditega ning toetaks õppijate õppimist ja arengut. Arvestan õppekava nõudeid ja piiranguid ning tagan, et hindamismeetodid ja kriteeriumid vastaksid sellele.

• Koostöös erialaõpetajatega katsetan ja kohandan hindamise osa vastavalt saadud tagasisidele ja kogemustele. Oluline on olla paindlik ja valmis tegema muudatusi vastavalt meeskonna ja õpilaste vajadustele ning tagasisidele hindamise tõhususe kohta.

• Jälgin ja hindan regulaarselt hindamise tulemusi ning kasutan saadud tagasisidet selleks, et pidevalt täiustada ja kohandada hindamise osa. Oluline on olla avatud tagasisidele ja valmis tegema vajalikke muudatusi hindamise parandamiseks ja õpilaste paremaks toetamiseks.

Selged eesmärgid, sobivad hindamismeetodid ja kriteeriumid ning regulaarne tagasiside ja kohandamine on võtmetegurid tõhusa hindamise osa loomisel ja rakendamisel.

Ehituserialade hindamismeetodite väljatöötamisel olen lähtunud suuresti õppijate eripärast. Lähtun põhimõttest, et igal õppuril peab olema võimalus oma õpiväljundite saavutamist tõendada. Näiteks olen hindamismeetodina välistanud kirjalikud tööd (soovitades sama lähenemist ka kolleegidele). Kirjalikud tööd ei tõenda päriselt õppuri teemadest arusaamist, sest kõik õppurid pole võimelised oma tegelikke teadmisi kirjapilti panema. Selle tõttu olen välja töötanud teadmiste kontrollivahendi piltidega illustreeritud tahvlisiltide näol. See meetod on kombinatsioon märksõnadest ja piltidest mis tuleb vastava teemaga loogiliselt kokku viia. See meetod näitab, kas õppur tunneb erialast sõnavara, erialaseid töövahendeid ja kas ta suudab nt. plaatimisprotsessi planeerida.

Kolleegide juhendamisel lähtun enda kogemusest aga samal ajal suunan õpetajaid märkama, milline hindamismeetod töötab ja mis mitte. 

Erialamoodulites saavutatavad õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid on välja toodud rakenduskavas. Õpiväljundid võivad olla eristatavad või mitteeristatavad.

Erialamoodul plaatimistööd koosneb teooriast, praktilistest töödest ehk kompleksülesannetest ja individuaalülesannetest ning iseseisvast tööst õpimapis mis kõik peaksid toetama õpiväljundite saavutamist. ÕV saavutamist on võimalik tõendada mitmeti.

Plaatimistööde näitel on võimalik tõendada õpiväljundi, `` omab ülevaadet plaatimistöödel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest``, omandamist järgmiselt:

• Test, milles on võimalik vastata konkreetsetele küsimustele. Seda meetodit kasutan üldjuhul harva ja pigem väga oluliste erialaste faktide/teadmiste kontrollimiseks. 

• Stendiettekanne: pindade viimistlemisel tekkinud probleemide tekkepõhjuste selgitamine, võimalikud lahendused.

• Probleemülesanne: Koostab juhendmaterjali põhjal õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi praktikumis planeeritavate/tehtavate tööprotsesside kohta. 

• Suunan õppureid teadmiste kontrolliks looma õppevideoid töövahendite kasutamise kohta. Seda võtet kasutan üsna tihti, kuna loomise käigus õpivad ja saavutavad nad ise kõige rohkem. 

• Individuaalne töö tahvlisiltidega, mängides nn. sildimängu milles tuleb kokku viia sõnad, pildid ja tegevused. (pigem on see toetav vahend nii õppimiseks kui ka õpiväljundi saavutamise tõestamiseks)

• Praktilises töö tegevuse hindamine. Nt, hindan kas õppur kasutab erinevates töölõikudes õiged töövahendeid, töövõtteid ja materjale. Kontrolliks olen loonud kontrollnimekirja erinevate töölõikude/etappide jälgimiseks. 

• Astmeline arutlus/praktika seminar: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri oma tegevust praktikal omandatu kohta. Praktikaseminaril kuulan mida on õppurid teinud ja dokumenteerinud praktikal olles. Hindan praktikal omandatud ja õppuri arenguid võrreldes varasemate praktikatega.

• Hindan õppuri arenguid õpimapis. Teadmiste tõendamine õpimapis oma tegevuse kirjeldamise ja anlüüsimise kaudu õppeprotsessi jookusl mis on otses seoses praktilise tööga ja mille tegevus tuleb õppuril dokumenteerida kirjas, pildis ja videos. 

Minu jaoks on oluline et õppur saaks aru sellest mida temalt oodatakse ja mõistaks ka oskuste tõendamisteks loodud/kasutatavat meetodit. Õppurite tagasisidest püüan saada selgust kas nad üldse aru said mida ja kuidas hinnatakse.  Haapsalu Kolledži tudengitelt saan tagasisidet iga 3D modelleerimise aine lõppedes sh eksamile antud tagasiside eksamist arusaamise osas. Üldiselt olen hindamisemeetodi ja hinnatavad kriteeriumid põhjalikult lahti kirjutanud ja probleeme ei ole esinenud.

Kutseõppeasutuses asun hindamisel õppijatega vahetus kontaktis. Hindamismeetodite sh hindamiskriteeriumite valestimõistise kohta saan tagasiside kohe. Kui hindamismeetod jääb arusaamatuks siis kohendan seda arvestades õppija eripäraga. Nt. olen loobunud testidest mida õppur peab paberile kirjutama. Probleemiks on õppurite mitte alati loetav käekiri mida mina muuta ei saa, sealjuures veel suurem probleem on õppurite kehv võime oma tegelikke teadmsi struktueeritult paberile kanda. Paberi ja pastaka asemel kasutan nt. plaatimistööde teadmistekontrolliks teksti ja pitidega varustatud tahvlimagneteid õppuri teadmiste väljaselgitamiseks.   

Hindamismeetodite valikul ja kohandamisel olen üldiselt paindlik, arvestades õppijate eripäraga. Kui selgub, et hindamismeetod ei toimi või sellest ei saada aru siis kohandan seda tuginedes tagasisidele.

Nt. Haapsalu Kolledši 3D modelleerimise erinevate eksamiformaatide kohta olen küsinud tagasisidet ja uurinud milline oleks sobivaim viis oma oskuste tõendamiseks. Põhjuse selle väljaselgitamiseks andis asjaolu, et tudengitel pole piisaval aega mahukama eksamitöö tegemiseks. Seega võimaldan nüüd eksamit teha kahes formaadis. Lühem ja intensiivsem, ajalise piiranguga eksam kolledži arvutiruumis (kuni 6 tundi) ja pikem, mitte nii intensiivsem, ajalise piiranguga eksamiformaat loovale inimesele (kuni 20 päeva). See juures nõudmised oskuste tõendamisele on mõlema puhul võrdsed.

Korraldades sündmusi, mis on suunatud osapoolte informeerimisele õpieesmärkidest, õppe sisust, õppe- ja praktikakorraldusest (sh VÕTA võimalustest), hindamisest ja tugiteenustest, on oluline järgida struktureeritud ja kaasavat lähenemist. 

Minu panus osapoolte kaasamisse on nt. õhtused ühistegevused lapsevanematega. Selleks kutsume koos õpilastega lapsevanemad õpperuumidesse ühistegevustele. 

Ühe osana räägime lapsevanematele täpsemalt: 

• Õppekorraldusest ja võimalustest meil õppimisel ning ka tulevikuvõimalustest. 

• Õppieesmärkidest.

• Õppe sisust ja praktika korraldamisest.

• VÕTA võimalustest meie koolis.

• Hindamisest.

• Tugiteenustest.

Teise osana näitavad õpilased oma vanematele millega nad õppetöö käigus tegelevad.

• Kursuse sisu ja ülesehituse loomisel arvestan kursuslaste varasemate kogemusteega ja eluliste erivajadustega nt. uurides millised on nende varasemad kogemused vastava teemaga seoses ja millised loenguajad neile enim sobiksid. 

• Kaasan täiskasvanuid õppijaid kursuse hindamisele läbi enesehindamise, mille tulemused annavad mulle võimaluse tehtut analüüsida. Antud näite puhul nägin millele järgmisel kursuses rohkem tähelepanu pöörata.

• Kaasan õppijaid enda töid kriitiliselt vaatlema (vt. trepi plaatimne) ja üksteise töid hindama. 

• Kaasan ennastjuhtivaid õppijaid oma töö hindamisse suunates neid ise vigu leidma. 

• Uurin erialalõimingu õpetajatelt kas minu loodud materjalid lõimingutunniks olid kättesaadavad ja arusaadavad. Kas need on asjakohased, pidades silmas lõimingu eesmärke jne. Annan ka tagasisidet vastu. Nt. annan tagasisidet selles kas matemaatika lõimingutunnid on tulnud kasuks praktilises töös, kus on kindlasti vaja arvutada materjalide kulu. 

• Kvaliteetsemate tagasisideküsimustike loomisele, pidades silmas õppijate eripära, kaasan kollege ja arvestan nende kogemusi. Nt. olen küsimustike koostamisel kaasanud meie kooli sotsiaalpedagoogi, usaldades tema kogemusi, tema tööspetsiifikast lähtuvalt. Nt. on hüdroisolatsioonitööde ja plaatimistööde moodulit tagasiside loomisele kaasatud kooli sotsiaalpedagoogi.

• Arengumapp

Enesearengu jälgimiseks olen loonud käesoleva e-portfoolio

• Ühe töövahendina oma töö reflekteerimiseks ja tehtu analüüsimise lihtsutamiseks olen loonud tööalase õppematerjalide lehe/portfoolio/blogi, mis võimaldab mul näha oma tööst suuremat pilti. 

• Kokkuvõtted

Kord aastas annan kokkuvõtva tagasiside kooli juhtkonnale ja juhtõpetajale. Toon välja mis olid seatud eesmärgid, kui palju sai tehtud ja kuidas edasi.

• Mõttekaardid

Olen ise visuaalne õppija. Pean nägema kogu tervikut enda silme ees. Selleks loon piltide ja jutupunktide näol mõttekaarte, et oma tegevusi laiemas pildis näha ja analüüsida. See võimaldab näha mis on tegelikult tehtud ja kuhu edasi.

3D modelleerimine

Näide 3D modelleerimise tagasisidest kohe pärast kursuse lõppemist. Tagasiside on kõigile õppuritele kättesaadav ühest kohast.

Oma tööle kogun tagasisidet läbi tagasisideküsimustike kohe pärast moodilu või kursuse lõppemist. Õppuritelt saadud tagasisidest saavad õppurid ka kokkuvõtte. Tagasisidestamine on mul võimaldanud ehitada üles paremat, kasutajakesksemat 3D modelleerimise kursust.

Tagasiside juhilt

Kokkuvõtva tagasiside saan oma otseselt juhilt tulemusvestlusel, kus vahetame mõtteid ja räägime arenguvajadusest.

Tagasiside kolleegidelt

Oma kolleegidega oleme kontaktis igapäevaselt, kas lõimingutundide või ühiselt õpetatavate moodulite tõttu. Arutame läbi kuidas on koostöö sujunud ja kuidas koostööd veelgi tõhusamaks muuta. 

Koostan professionaalse erialase õpetajaportfoolio (käesolev) milles analüüsin enda kompetentse ning tuues välja enda tegelikud oskused ja arenguvajadused, toetudes professionaalsele tööalasele portfooliole ning oma tööle saadud tagasisidele. Tööalasele isiklikule lehele olen tagasiside jätmiseks lisanud erinevad võimalused nt. mooduli lõppedes või üldiseks tagasisideks õppematerjalide lehele.

• Hindamine:

Hindan oma tegevusi ja saavutusi, et paremini mõista, kus ma olen, kuidas mul läheb ka kuidas edasi. 

• Refleksioon:

Teen regulaarselt eneseanalüüsi ja refleksiooni oma õpetamistegevuse üle. Mõtlen läbi, mis on hästi õnnestunud ja mis võiks olla parem. Kaalun, kuidas saaksid oma õpetamist ja juhendamist edasi arendada.

• Küsin järjepidevat tagasisidet oma tööle:

Selleks olen loonud vastavad võimalused nt 3D modelleerimise veebilehel, et õppurid saaksid jätta tagasiside minu tööle. Tulemusvestlusel ja ka muudel kohtumistel küsin otse tagasisidet juhtõpetajalt. Annan ka endapoolse tagasivaate, kuidas mina asju näen.

• Võrdlus kompetentsusnõuetega:

Võrdlen oma tegevust ja saavutusi õpetajale kehtestatud kompetentsusnõuetega. Vaatan üle, millised oskused ja teadmised on vajalikud edukaks õpetajaks olemiseks ning mõõdan, kus sellel mõõdupuul asetsen mina ise.

Enese arengueesmärke sean omale erialaste huvide, oskuste ja organisatsiooni vajadusest lähtuvalt. Tulemusvestluseks koostatud eneseaanalüüsis toon välja konkreetsed arengueesmärgid ja tegevused oma eesmärkide saavutamiseks.

Prognoosides tulevikuarenguid ehituse ja tehnoloogiate maastikul koostan enesearenguvajaduste kaardi, analüüsides:

• Hindamine:

Hindan enda tugevusi ja nõrkusi. Mõtlen oma senisele arengule ja saavutustele ning tuvastan valdkonnad, kus soovin edasi areneda.

• Määran prioriteedid:

Määratlen prioriteedid ja valin välja need valdkonnad, mis on mulle kõige olulisemad ja millele soovin rohkem keskenduda. Mulle on oluline on keskenduda neile valdkondadele, mis on minu jaoks kõige olulisemad ja mis toetavad minu eesmärke.

jälgin:

millised on uued trendid ehituse ja tehnoloogiamaastikul, milliseid neist trendidest hakkavad mõjutama minu õpetatavaid aineid ja tegelikke vajadusi(oskused) töömaastikul.

kas turul on olemas vastavaid koolitusi.

• Sean eesmärgid:

Sean realselt mõõdetavad jasaavutatavad eesmärgid. Näieks olen selleks aastaks seadnud omale eesmärgiks täiendada end tehisintellekti teemadel ja saadud teadmised siduda haridusega. Ühe sammuna olen värskelt juba läbinud tehisintellekti koolituse (CV) ja plaanis on minna end koolitama Erasmus prgrammi kaudu ka Eestist väljapoole.

• Ressursid ja tugi:

Ressursse ja tööalast tuge saan juhtõpetajalt ja juhtkonnalt, kaardistades milliseid ressursse on vaja minu eesmärkide saavutamiseks.

Jälgin oma eduamme ja hindan eesmärkide poole kulgemist. Selleks pean käesolevat kutseõpetajaportfooliot.

Enese järjepidev arendamine on mulle oluline ja selleks võtan osa paljudest sündmustest ja koolitustest.

• Osalemine ehituse erialavõrgustike seminaridel

• Stažeerimine erialasel tööl  ettevõtetes ja koolides

2023 kevadel käisin Hollandis, Alfa Kolledžis, mille kohta tegime ettekande ja kajastasime erinevates infokanalites.

• Osalen rahvusvahelistes erialastes projektides ja õpirännetes.

•  Osalen erialastel võrgustikeseminaridel kus käsitletakse ehituserialadega seotud arenguid seoses õppetöö ja praktikatega. Viimasel kohtumisel 2022 a. sügisel käsitleti mahukamalt digioskuste arendamist ja rohepöördelisi teemasid ehituserialade õppetöö võtmes. Digioskuste arendamise teemal tegin ka ise ettekande ``3D mudelipõhine õpetamine ning õppematerjalide digitaliseerimine ja praktikas kasutamine`` www.ehitusest.com näitel. 

• Osalemine erialastel messidel mis annab mulle suuremas pildis ülevaate uuematest trendidest ja tehnoloogiatest ehitusmaastikul.

• Ühisel koostööajal tutvustan kolleegidele messidelt saadud uuemaid erialaseid tehnoloogiaid ja praktikaid. 

• Jagan õpirändel omandatud uusi teadmisi ja praktikaid. Õpirändel saadud kogemusi jagan kolleegidega kodukoolist. Saadud kogemusest teen ka vastava ettekande või postituse Tehnoloogiamajaka ehituse lehel või sotsiaalmeedias.

• Ehitusalaste ettevõtete külastamine.

Olles ise disaini ja tehnoloogiataustaga lõin õpikogukonna loometehnoloogiate õppimiseks ja õpetamiseks, eesmärgiga tõsta õpetajate teadlikkust ja oskusi uute tehnoloogiate kasutamisel õppevara loomise eesmärgil, mille tulemusena oskavad õpetajad luua uusi, põnevaid ja õppurit arendavaid õppevahendeid oma tundide läbiviimiseks. 

Selleks töötasime koostöös koolitusjuhi ja juhtõpetajaga välja õppekava , mille järel koostasin õppematerjalide  veebilehe ning viisin 2023 a. kevadel läbi loometehnoloogiate koolitussarja. Sellele eelnes 2022 a. lühike testkoolitustesari vajaduste kaardistamiseks. 

Loometehnoloogiate koolitusest on nüüdseks välja kasvamas mahukam koolituste sari väikeettevõtjatele. Hetkel käib olemasoleva õppekava täiendamine ja 2024 a. mai, juuni käivitub koolitus väikeettevõtjatele.

Erinevate õpetajate kaasamine loometehnoloogiate valdakonna õpetamise arendamise protsessi on võimaldanud mul näha erinevaid vaatenurki, mis aitavad mul loometehnoloogiate õpetamist paremaks muuta.

Edaspidi on loodut ja praktiseeritut laiendada ka Eestisse, kaasates teisi antud valdkonnast huvitatud õpetajaid.

Monitoorin ja võrdlen enda kompetentse pidevalt maailmas toimuvate arengutega. Pean vajalikuks olla nn uuendatud ja värskendatud, et anda õppuritele endast parimat.

Selleks:

• Käin regulaarselt koolitustel ja täiendan end vajadusel ise. Näiteks toimus 4 jaanuaril 2024 tehisintellekti nelja tunnine koolitus aga liialt lühikese koolituse aja tõttu uurusin ise TI alaseid kasutuskohti veel juurde ja lõin vastavateemalise AI töövahendid  veebilehe oma teadmiste kinnitamiseks ja kogemuste jagamiseks.

• Silmaringi avardamiseks käin meelsasti regulaarselt õpirännetel. Viimati käisin külas Alfa kolledžil Hollandis, kus oli minu eesmärgiks tutvuda ja saada ülevaade, kuidas on seal erinevate uute tehnoloogiate kasutamine seotud õppetööga. Lisaks võib tutvuda minu õpirännetega siin.

• Kindlasti osalen ehituserialade võrgustikeseminareidel kus jagatakse kõige uuemaid ehituseharide alaseid uudiseid. 2022 a. võrgustikuseminaril tegin ettekande teemal, ehituse õpetamine läbi 3D mudelite virtuaalmaja näitel.  

Kutseõpetajana olen töötanud üle kuue aasta.  See aeg on andnud mulle piisavalt kogemust, et toetada ja nõustada uuemaid kolleege.  Alates 2023 a. sügisest olen mentor kolleegile, kes asus meil tööle ehituse erialadel.

• Näitan ja selgitan uuematele kolleegidele meie kooli arengukava ja õppekorraldust.

• Tutvustan ja selgitan moodulite rakenduskavasid ja räägin lahti, kuidas need on seotud praktilise õppetööga.

• Tutvustan ja anna nõu õppeinfosüsteemide kasutamisel sh päevikud ja moodulite protokollide loomine ja täitmine.

• Näitan, kuidas luua õpimapitunnis e-õpimappi.

• Aitan õpetaja arenguportfoolio loomisel e-keskkonnas.

• Toetan uuemaid kolleege õppeülesannete mõtestamisel ja loomisel, vajadusel loon õppeülesande 3D mudeli ja joonised. Seda põhjusel, et kõik meile tööle asuvad õpetajad ei oma 3D modelleerimise oskust aga täna on kõik meie õppeülesanded mudelipõhised.  Samas soovitan uuele kolleegile võtta ette teekond vastavaks enesetäienduseks, mis võimaldab hiljem iseseisvalt 3D õppeülesandeid luua. 

• Nõustan kolleege digi- ja uuemate tehnoloogiate kasutamisel. Nt. tegin viimistluse õpetajal kasutada dekoratiivviimistluse ja kujunduse tundides tehisintellekti töövahendeid kavandite loomiseks. Selle tulemusel valmis ka seinamaaling.

Õppekavade koostamise töörühma juhtimine, samuti ka õppekava koostamise töörühmas osalemine ei ole olnud minu töö osaks. Õppekavad on juba varem välja töötatud kõrgemal(juhtide) tasandil.

Ise olen olnud õppekava, loometehnoloogiad õppevara loomiseks eestvedajaks, kaasates selle loomisse Kuressaare Ametikooli kvaliteedijuhti, tehnoloogiaõppesuuna juhti ja koolitusjuhti.

Loometehnoloogiate õppekava loomisest.

Olles ise disaini ja tehnoloogiataustaga lõin õpikogukonna loometehnoloogiate õppimiseks, eesmärgiga tõsta õpetajate teadlikkust ja oskusi uute tehnoloogiate kasutamisel õppevara loomise eesmärgil, mille tulemusena oskavad õpetajad luua uusi, põnevaid ja õppurit arendavaid õppevahendeid oma tundide läbiviimiseks. 

Selleks töötasime minu eestvedamisel ja juhtimisel, koostöös koolitusjuhi ja juhtõpetajaga välja õppekava , mille järel koostasin õppematerjalide  veebilehe ning viisin 2023 a. kevadel läbi loometehnoloogiate koolitussarja. Sellele eelnes 2022 a. lühike testkoolitustesari vajaduste kaardistamiseks. 

Toetan enda õppeasutuse Juhtõpetajat ehituse õppekavade arendamisel, panustades läbi uute 3D põhiste õppeülesannete loomise, praktikas elluviimise ja arendamise. Õppetöö käigus, praktilistes töödes rakendatud 3D ülesannete mõju ja analüüsi tulemusi rakendatakse ehituse õppekavade edasistes arendamistes.

• Olen kolleegidele ja ka juhtõpetaja uute ideede kuulamiseks kättesaadav.

• Püstitame koos kolleegidega selged eesmärgid õppekava ja rakenduskavade koostamiseks ning määrame kindlaks, milliseid tulemusi soovime saavutada. See aitab suunata nõustamisprotsessi ja tagada, et kõik osapooled teavad, mida oodatakse.

• Pakun praktilist tuge ja juhiseid õppekava ja rakenduskavade koostamise erinevates etappides. Aitan kolleegidel välja töötada selge struktuur ja eesmärgid, valida sobivad õppevahendid ja metoodikad ning hinnata õppekava ja rakenduskavade tõhusust.

• Julgustan tegema koostööd ja koosloomist kolleegide vahel õppekava ja rakenduskavade koostamisel. 

Õppijate eripäraga arvestades olen loonud võimalused omandada erialaseid teadmsi veebis. Põhilised materjalid kohandan eesti keelseks. Õppematerjalid on üles ehitatud loogiliselt ja erialamoodulite kaupa. Sellega toetan nt. ennastjuhtivaid õppureid ja neid kes ei saa mingil põhjusel osa võtta koolitundidest või praktilistest töödest.

Selle veebilehe tõendatud kasulikkusest õppuritele on veel hetkel vara rääkida kuna see on alles uus lahendus meie majas. Küll aga lõin ma selle lahenduse ju enda töö lihtsutamiseks ning täna võin ma julgelt öelda, et see on ennast juba tõestanud mitmes aspektis. Nt. täna saan ma jagada õppeülesandeid õppurite ja erialalõimingu õpetajatega, saan jagada oma mõtteid kolleegidega erialavõrgustikust. Lapsevanemad ja teised huvilised näevad portfoolio kaudu mida me õppetöös teeme. Minu õppetööalane tegevus ja portfoolio, õppematerjalid ja õppeülesanded on korrastatud ja koondatud ühte kohta.

Siia veel näitena juurde 

• www.kolmdee.info mille arendamisel lähtusin vajadusest luua eesti keelsed 3D modelleerimise õppevideod ja koondada need väljaspoole tähelepanu kõrvalejuhtivaid kanaleid nt. Youtube vms. 

• www.loometehnoloogiad.com mille loomisel ja arendamisel lähtusin vajadusest koondada põhiline loometehnoloogiate temaatikaga seotud info ühte kohta ning mille juurde saaks lisada eesti keelset infot ja eesti keelseid ülesandeid. 

Loon kolleegidele sh üleriigiliselt kättesaadavaid 3D mudelitele baseeruvaid lõimingutsentriks olevaid õppeülesandid mille seon teoreetilist õpet toetava õppematerjalide koguga. 

Oma töös jagan õppevara peamiselt lõimingutundideks nt. betoonitööd ja matemaatika betoonitööde lõiming, müüritööd ja müüritööde matemaatika  lõiming, plaatimine keemia lõiming jne.

• Loodud õppevara jagan kolleegidega enda loodud ja avalikuks kasutuseks jagatud veebilehel www.ehitusest.com

• Õppevara jagan ja vahetan One Drive või Google Drive rakenduste toel, mis on seotud minu õppematerjalide lehega. Nt. on võimalik õppeülesannet puudutavad materjalid alla laadida veebilehele õppeülesande juures oleva lingi alt.

• Avalikuks kasutuseks loodud õppevara veebilehte püüan hoida pidevas uuendamises, et kolleegid saaksid kätte alati kõige uuemad materjalid ja värskema info.

• Tutvustan loodud õppevara võrgustikukohtumistel. 

Erialaõppesse valin ja ka kasutan erinevaid tehnoloogiad vastavalt uutele tehnoloogilistele arengutele ehitusmaastikul. Need peavad toetama õpet ja olema seotud ka päriseluga.  

• Tänapäeva uus normaalsus on oma projektide digitaliseerimine (joonis, 3D mudel , ilupilt).

Õpilaste poolt õppeülesande joonise järgi eskiisimine ja 3D mudeli loomine CAD tarkvarade abil on saanud traditsiooniks betoonitöödel. Mõte siin on kasvatada tehnoloogiateadlikust ja näidata erinevaid efektiivseid võimalusi oma projektide digitaliseerimisel. Selline lähenemine õppetöös toetab ka õppijat edasi õppimise korral kõrgemal tasemel.

• Kasutan 3D mudelipõhist õpetamist mis on uus normaalsus kuna teema jookseb kokku tänapäevase BIM (building information modeling) ehitusinformatsiooni mudeli põhiste süsteemidega mida kasutatakse ehitustel laialt kogu maailmas. 3D mudelipõhine õpetamine aitab õppuril selliste süsteemidega kiiremini kohaneda ja see toetab ka edasiõppimimise korral kõrgemal tasandil.

• Osade tehnoloogiate valikul lähtun õppija üldise arengu toetamise vajadusest sh silmaringi laiendamine digipädevuste teemadel. Nt. olen krohvimistööde ühe teemana käsitlenud karniiside ja rosettide valmistamist kasutades selleks ka tehnoloogiaid. Olen õppuritele tutvustanud lasertöötluspinki ning selle võimalusi karniiside ja šabloonide valmistamiseks. Selleks ei pea nad ise sellist tehnoloogiat omama aga annab neile teadmise ja võimaluse oma tööd tulevikus efektiivsemalt planeerida.

Uuenduslikest tehnoloogiatest digivõtmes olen juba siin arengumapis näited toonud. Juurde võiksin lisada loometehnoloogiad mida kasutan erialaõppes õppevahendite prototüüpimiseks ja loomiseks. 

Ülevaate uuenduslike tehnoloogiate kasutamisest mitmel tasandil ja erialaõppes saab enesearendamise portfoolios

Kolleegide toetamiseks, nõustamiseks ja koolitamiseks olen läbi viinud ettevalmistavaid testkoolitusi, loonud ``loometehnoloogiad õppevara loomiseks`` õppekava ja sellest kevadest algab, esialgu ainult meie kooli õpetajatele, minu juhendamisel mahukam õpe uuenduslike tehnoloogiate kasutamisest õppevara loomisel.

Erialaõppe tehnoloogiate arendamine on minu töös pidevalt uueneva maailma tempos möödapääsmatu. Samal ajal aitab erinevate erialatehnoloogiate arendamine, nende rakendamine ja ka tutvustamine hoida mind värskena ja vormis.

Jagan erialaõppe tehnoloogiate arendamise kahte gruppi. 

1. Panustamine 3D mudelipõhiste ja 3D põhiste õpetustehnoloogiate arendusse mille eesmärgiks on nüüdisaegsete tehnoloogiate sidumine õppeplaneerimisse, õpihaldussüsteemi ja õppetöösse virtuaalmaja näitel, ennast juhtiva õppuri toetamiseks. Virtuaalmaja arengutes on hetkel valmis demo versioon ja lahti kirjutatud tulevikuvisioon. Demo versiooni kasutasin kolmanda kursuse müüritööde moodulis, milles õppuril tuli eelnavealt virtuaalmajaga tutvust teha, seal olevate nupukeste kaudu omandada teoreetiline info, laadida ülesanne oma nutiseadmesse ja õpimappi. Seejärel asuda tööle.

2. Erialaspetsiifilistest vajadusest lähtuvalt arendan erinevaid erialatehnoloogilisi seadmeid ja võtteid erialatöö efektiisemaks muutmise eesmärgil. Nt. keraamiliste plaatide lihvimise seade, mille loomise ja arendamise tõukeks oli plaatimise võistlustel esitatud nõue töödelda plaate tolmuvabalt ning vastava seadme puudumine Eesti ehitustööriistadeturul. Seadme loomiseks ja arendamiseks olen kasutanud erinevaid tänapäevaseid tehnoloogiaid. Seadet on õppuri poolt edukalt kasutatud juba kahel võistlustel. Võistluste välisel perioodil kasutame seadet õppetöös.

• Osalesin 2020-2022 kevad Kuressaare Ametikooli turundusstrateegia seminaridel. 

Turundusstrateegia töörühma liikemena töötasin persoonade loomisega et paremini mõista, kes on meie õppija, mis teda ametikooli toob ja millised on tema ootused ning murekohad. Lisaks tegelesin meie kooli poolt pakutavate väärtuste/teenuste kaardistamisega.

• Osalen Kuressaare Ametikooli rahvusvahelistumise seminareidel 2xa. 

Viimasel seminaril otsisin erinevaid võimalusi, kuidas erialaõppe tundidesse liita partnermaade erialaõppe tunnid võrgutunnina ehk üle video ja helisilla, eesmärgiga liita õppetöösse erialast võõrkeelt ning tutvustada enda tegemisi ja näha, kuidas teised praktilistes tundides toimetavad. 

• Sisueksperdina panustan KAK Tehnoloogiamajaka digiõppevara hindamisse ja täiendamisse.

Alates 2018 olen juhtkonnale teinud ettepanekuid digiõppevara täiendamiseks. Tegin ettepaneku luua ``digitöökoda``, milles oleksid kaasaegsed targad tehnoloogiad õppetöö rikastamiseks. Tänaseks on meil töötav ``digitöökoda`` mis toetab minu juhendamisel kohalike koolide tehnoloogiaõpetust, õpilasfirmade tegevust ja õppevara loomist läbi õpetajakoolituste.  

• Ehituserialade tegevuses panustan õppetöö, õppekeskkonna ja õppevara arendamisega 

• Paadiralli korraldamine korraldusmeeskonnas KAK 100 juubeli puhul. Paadiralli korraldamine sai tunnustatud 2022 sügisel Kuressaare Ametikooli töötajate tunnustamise üritusel

• 3D modelleerimise õppejõuna Haapsalu Kolledžis, panustan käsitöötehnoloogiate ja disaini õppekava nõukogu liikmena õppekava arengusse. Räägin koolitusvajadustest, kuulan uusi arenguid, kuulan teiste liikmete ettepanekuid ja teen ise ettepanekuid õppetöö paremaks läbiviimiseks. 

Õppekavarühma arendamise protsessi kavandamisel ja juhtimisel lähtuvalt kooli arengukava eesmärkidest ja tegevuskavast on mitmeid olulisi samme ja põhimõtteid, mida järgida:

• Mõista kooli arengukava eesmärke: Alustuseks tuleb põhjalikult mõista kooli arengukava eesmärke ja prioriteete, et tagada õppekavarühma arendamise tegevuste kooskõla kooli üldise suunaga.

• Kaasa õpetajad ja teised osapooled: Kaasake õpetajad, koolijuht, õpilased ja teised asjaosalised protsessi algusest peale. Tagage nende osalus ja panus õppekavarühma arendamise protsessi, et tagada mitmekülgne ja tõhus tulemus.

• Analüüsi vajadusi ja ressursse: Tehke põhjalik analüüs õppekavarühma arendamiseks vajalikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest, sealhulgas õpetajate pädevustest, õpilaste vajadustest, olemasolevast õppekavast ja muudest ressurssidest.

• Sea selged eesmärgid ja tulemusnäitajad: Määrake selged ja mõõdetavad eesmärgid õppekavarühma arendamiseks, mis peegeldavad kooli arengukava eesmärke. Lisaks seadke selged tulemusnäitajad, et jälgida õppekavarühma arendamise protsessi ja saavutatud tulemusi.

• Kavanda ja rakenda tegevuskava: Koostage tegevuskava õppekavarühma arendamiseks, mis sisaldab konkreetseid tegevusi, vastutajaid, ajakava ja ressursse. Rakendage tegevuskava järjekindlalt ja tõhusalt, jälgides regulaarselt edusamme ja vajadusel kohandades tegevusi.

• Hindamine ja tagasiside: Korraldage regulaarselt hindamis- ja tagasisideprotsesse, et hinnata õppekavarühma arendamise protsessi ja tulemusi. Kasutage saadud tagasisidet, et teha vajalikke kohandusi ja parandusi ning tagada õppekavarühma vastavus kooli arengukava eesmärkidele.

• Jätkuv arendamine ja järeltegevused: Pärast õppekavarühma arendamise protsessi lõppu jätkake selle jälgimist ja jätkuvat arendamist vastavalt kooli arengukava eesmärkidele. Korraldage vajadusel täiendavaid koolitusi, kohandage õppematerjale ja rakendage täiendavaid järelmeetmeid.

• Kokkuvõttes on oluline tagada õppekavarühma arendamise protsessi tihedat kooskõla kooli üldise arengukava ja tegevuskavaga ning kaasata kõiki osapooli, et saavutada maksimaalne mõju ja tulemuslikkus.

Ettepanekute tegemine koolikorralduslike dokumentide aja- ja asjakohastamiseks ning uuendusteks organisatsioonis võib olla keeruline, kuid järgnevad sammud võivad aidata selle protsessi sujuvamaks muuta:

• Analüüsige olemasolevaid dokumente: Alustage olemasolevate koolikorralduslike dokumentide põhjalikust analüüsist, sealhulgas kooli põhikirjast, õppekavast, käsiraamatutest ja muudest dokumentidest. Hindage nende asjakohasust, täpsust, selgust ja vastavust kehtivatele seadustele ja suunistele.

• Tuvastage vajadused ja probleemid: Tuvastage kooli korralduslike dokumentide uuendamiseks ja täiendamiseks vajalikud vajadused ja probleemid. Kasutage selleks küsitlusi, intervjuusid, fookusgruppe ja muud tagasiside kogumise meetodeid, et saada aru õpetajate, personali, õpilaste ja vanemate vajadustest ja muredest.

• Koostage ettepanekud ja soovitused: Põhjaliku analüüsi põhjal koostage ettepanekud ja soovitused koolikorralduslike dokumentide ajakohastamiseks ja täiendamiseks. Esitage selged ja konkreetsed ettepanekud, mis võtavad arvesse tuvastatud vajadusi ja probleeme ning pakuvad praktilisi lahendusi nende lahendamiseks.

• Kaasake osapooli: Kaasake kooli personali, õpilasi, vanemaid ja teisi olulisi osapooli ettepanekute arutamisse ja tagasiside saamisse. Korraldage arutelusid, koosolekuid või töötoad, et arutada ettepanekuid ja koguda täiendavat tagasisidet ning tagada nende lai tugi ja heakskiit.

• Esitage ettepanekud juhtkonnale või juhtkogule: Esitage koostatud ettepanekud juhtkonnale või juhtkogule ametlikult esitamiseks ja arutamiseks. Selgitage selgelt ettepanekute eesmärke, põhjendusi ja eeldatavaid eeliseid ning vastake küsimustele või muredele, mis võivad tekkida.

• Töötage kooskõlastatud plaan välja: Koostöös juhtkonna või juhtkoguga töötage välja kooskõlastatud plaan koolikorralduslike dokumentide ajakohastamiseks ja täiendamiseks. Määrake vastutajad, ajakava ja ressursid ning jälgige protsessi edasist kulgu ja rakendamist.

• Jälgige ja hindage rakendamist: Jälgige ja hinnake koolikorralduslike dokumentide ajakohastamise ja täiendamise rakendamist ning koguge tagasisidet selle kohta, kuidas need uuendused mõjutavad kooli toimimist ja tulemusi. Vajadusel tehke kohandusi ja parandusi vastavalt saadud tagasisidele.

Kokkuvõttes on oluline kaasata kõiki olulisi osapooli ettepanekute tegemise protsessi ning järgida struktureeritud ja läbimõeldud lähenemisviisi, et tagada koolikorralduslike dokumentide ajakohastamine ja täiendamine vastavalt organisatsiooni vajadustele ja eesmärkidele.

Hetkel vastav kogemus kutseahriduses minul puudub, küll aga olen avatud meelega ja nõus kutsemeistrivõistluste korraldamisse panustama. Ilmselt saab see realselt juhtuma siis, kui minu töökoormus seda ühel päeval võimaldab. 

Kutsemeistrvõistlustel olen panustanud hindajana.

Siiski on mul olemas kogemus maakondliku tööõpetuse olümpiaadi korraldamises. 2006 aastal, töötades Kuressaare Gümnaasiumis (nüüd Nooruse Kool) töö-ja tehnoloogiaõpetuse õpetajana, korraldasin maakondliku tööõpetuse olümpiaadi. Võistluse korraldamine ja läbiviimine oli jäetud minu õlule. Noore õpetajana ei pööranud ma sellele suurt rõhku aga hiljem sain aru, et ma oleks võinud enda töö lihtsustamiseks julgelt kaasata ka teisi maakonna õpetajaid aga selles osas varasem kogemus puudus arvates, et kõigega peab ise hakkama saama. :) 

Võistlusjuhendite koostamisega seotud küsimusi arutame ehituse eriala võrgustikes, kus analüüsime ja arutame läbi möödunud võistlustel toimunut ja teeme ettepanekuid muudatusteks. Viimati käisin erialavõrgustiku seminaril kus arutati võistlussarja ``Noor Meister`` tuleviku üle. Täpsemalt arutasime ka plaatimisvõistluse võistlustöö teeemade üle. Siin olid tähtsamateks arutelupunktideks:

• Võistluste eesmärk

• võistluste praktilise ülesande vastavus päriselule

• võistlusttöö hindamine 

Eriala populariseerimist võtan oma töös üsna tõsiselt, sest ega muud moodi erialane info tegelikult väga edasi ei liigu. Ammu omandatud forograafia, muusika loomise ja videoklippide monteerimise oskused on tulnud kasuks. Allpool olen välja toonud erinevad võimalused eriala popularsieerimiseks ja reklaamimiseks. 

• Ametlikumkaks uudiste ja info edastamiseks olen loonud veebilehe https://www.ehitusest.com  . Sinna ilmuvad erialased saavutused ja uudised. Leht on kõigile Eesti partneritele tasuta ning huviline võib sirvida ehituserialast portfooliot ja erialast õppematerjali. 

• Noored veedavad palju aega Tiktok platformil. Sinna olen ma loonud vastava kanali erialase tegevuse peegeldamiseks ja tutvustamiseks. 

• Loon ja postitan üleskutseid ning reklaamklippe eriala tutvustamiseks kooli sisseastumise eelsel perioodil ja muul ajal. betoonitööd  ja tiselr  

• Külastan piirkonna koole ja tutvustan oma kooli erialasid. 

• Teen erialased postitused ``Teeme päris asju`` sotsiaalmeedias.  

• Tutvustan ehituse erialasid messil ``Tuleviku Kompass`` https://www.ehitusest.com/esileht uudistelehel.

• Osalen õpilastega riiklikel kutsevõistlustel ja tulemuste levitamine sotsiaalmeedias. 

• Loon ja levitan erialaga seotud plakateid ja pildimaterjali  https://www.ehitusest.com/plakatid

• Eriala tutvustamine õppurite vanematele.

• Eriala tuvustamine ``oskuste ööl`` ja videolõikudena ka sotsiaalmeedias.

• 2020-2022 kevad osalamine meeskonna liikmena kooli turundustrateegia seminaril.  

• 2019-2021 toimus kvaliteedijuhi eestvedamisel kooli nõukogu ja personaliga uue arengukava loomine. 2020 Covid-19 perioodil jaotati kogu personal värvilistesse töögruppidesse, kes tegid SWOT-analüüsi ning sõnastasid missiooni ja visiooni, viimaste kohta toimus hilisem e-hääletus. Ise kuulusin rohelisse töögruppi milles minu panuseks oli juhtida KAK Tehnoloogiamajaka tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüsimist.

Lisaks otsiti kooli uue arengukava perioodiks uusi lahendusi põhiväärtuste leidmiseks ja sõnastamiseks. Selleks  kaasati kogu kooli personal. Välja pakutud põhiväärtused valiti välja e-hääletuse põhjal. Arengukava kinnitati ministeeriumi poolt 2022 kevad.

Ettepanekuid organisatsioonikultuuri arendamiseks teen vestlustes juhtõpetaja või kvaliteedijuhiga. 

Minu ettepanekute hulka kuuluvad:

• kuidas muuta tänapäevasemaks ja atraktiivsemaks meil juba pikaks traditsiooniks muutunud ``Oskuste päeva``, milles osalevad makonna 9.kl noored. Ühe võimalusena olen pakkunud välja oskuste päeval kasutusele võtta lisaks tradistiooniliste ehitusvõtete tutvustamisele ka digitehnoloogiate tutvustamine nt 3D ehitusmudelid, 3D betooniprintimise tutvustamine ehituse võtmes jne. Sama rakenda ka kohalikul meile traditsiooniks saanud noortemessil ``Tuleviku kompass``.

• Kuidas ennast nähtavamalt ja stabiilsemalt reklaamida läbi videoklippide sotsiaalmeedias nt tiktok platformil. See annab võimalusemeil end noortele ja ka vanematele näidata, kuidas me mõtleme,  kuidas me teeme, kuidas käitume jne.

Osalen aktiivselt erinevates tegevustes ja erinevates meeskondades koolisündmuste korraldamisel.

Panustamine Kuressaare ametikool 100 sündmuste raames heategevusliku Paadiralli korraldusmeeskonna liikmena. Sündmus toimus 06.06.22, kajastus kooli infolehes. Meie korraldusmeeskond pälvis oma tegevusega ametikooli tunnustuse „Parim koostöö partnerettevõttega“, kajastus kooli infolehes. Heategevuslik Paadiralli on meie meeskonna poolt loodud järg ammusele traditsioonilisele Vallikraavi Veerallile.

Partnerite tunnustamine.

Meie koolil on traditsioon tunnustada oma koostööpartmereid, selleks on vaja tunnustusmeeneid, mille loomisel olen eestvedaja rollis olnud mitu aastat. Tunnustusplaadi disain ja tehniline teostus on jäänud minu eest vedada.

Aktused ja pidulikud sündmused.

Osalen koolilõpuaktustel ja panustan vastavalt oma võimetele ja oskustele. Möödunud suvisel 2023 a. lõpetamisel panustasin aktuse lavakujunduse loomisega.

Jagamine

Jagan kooli traditsioone uute õpilaste ja koolikogukonna liikmetega, sealhulgas vanemate ja vilistlastega. Näiteks jagan kooli tegemisi sotsiaalmeedias või otsa sõpradele ja tuttavatele. Pean ka erialast tiktok kanalit mille kaudu saavad huvilised meie kooli tegemistega kursis olla.

Lähtudes kooli arengukavast ja eesmärkidest seame kolleegidega vaheeesmärgid kaugemate eesmärkideni jõudmiseks. Näiteks on meie kooli eesmärgiks saada paindlikuks ja innovatiivseks kooliks. Meie oleme nt. tehnoloogiasuunal seadnud eesmärgiks digitaliseerida õppeülesanded nii, et need oleks kõigile, ka väljast tulnud õpetajale, lihtsalt kättesaadavad ja õppetöös koheselt kasutatavad. Uudne loodud õppeülesande näide liigub meie eesmärkide täitmise suunas ja tulevikus aitab täita ka kooli eesmärki, olla innovatiivne ja paindlik. Siin olen olnud ise algataja ja eestvedaja, kaasates töösse ka erialaspetsialiste ja kolleege.

Arendustegevustesse kaasmisel arvestan meeskonnaliikmete tegelike oskuste ja võimetega. Arvestan ka suutlikkusega projektide käigus areneda. Arendusprojektides määran meeskonnaliikmetele ülesanded vastavalt nende erialale või oskustele. 

Nt. olen kaasanud ehituse eriala õpetajaid ehituse ülesannete ja veebilehe arendusse, milles oma eriala spetsialistid said ülesandeks luua oma eriala võtmes digitaalse õppeülesande kontseptsioon, eesmärgiga digiteerida oma õppematerjale ja luua ülesannete kogu veebis. Ülesannete digiteerimisest kasvas välja mõte, luua tänapäevasem ehituse õpetamise veebivorm. Sellele olen viidanud eelmises punktis.

Kõigepealt olen ise positiivne ja entusiastlik

• Tunnustan saavutusi: 

Tunnustan meeskonnakaaslasi nende saavutuste eest ning näitan üles austust ja väärtust nende pingutuste suhtes. Tunnustan neid tehtud töö ja panustamise eest, tuues välja, kui oluline on nende töö üldpildis ja kuidas see mõjutab organisatsiooni tulevikku. Märkan meeskonnaliikmete individuaalset panust erinevate projektide käigus ja annan sellest ka selgelt teada. 

• Märkan muresid ja kuulan:

Kuulan meeskonnaliikmeid tähelepanelikult, näidates üles empaatiat ja austust nende mõtete ja tunnete suhtes ning võttes arvesse nende ideid ja ettepanekuid. Siin on oluline on luua avatud ja kaasav keskkond, kus kõik tunnevad, et neid võetakse kuulduna ja väärtustatakse.

• Julgustan meeskonnaliikmeid arendama oma oskusi ja teadmisi ning toetan nende isiklikku ja professionaalset arengut. Pakun võimalusi koolitusteks, mentorluseks ja enesearendamiseks ning innustage neid püüdlema uute väljakutsete poole.

• Annan meeskonnakaaslastele regulaarset ja asjakohast tagasisidet nende töö kohta. Oluline on, et minu antud tagasiside oleks konstruktiivne, aus ja tasakaalustatud ning aitaks neil oma oskusi ja teadmisi arendada.

Asjakohaste otsustamise langetamise eel kogun piisavalt teavet. See võib hõlmata erinevatest allikatest pärit andmete, fakte otsimist või kolleegide ja spetsialistide arvamuste ärakuulamist. Sellistel puhkudel meeldib kolleege kaasta ajurünnakusse, otsides seeläbi erinevaid tegevussuundi, kaaludes nii traditsioonilisi kui ka loomingulisi teid ning hinnates alternatiive, mis aitavad otsustada.

Mõtlen ka võimalikele tagajärgedele. Millised on minu otsuse lühi- ja pikaajalised tagajärjed? Võttes otsuse eest vastutuse võtan ka kohustuse tehtud ebaõnnestumist oma parima äranägemise järgi parandada, õppides tehtud vigadest. Analüüsin juhtunut ja tagajärgi.

Tagasisidet tehtu kohta annan koheselt, et ei tekiks vääriti üksteise mõistmist. 

Projektikoosolekutel annavad meeskonnaliikmed tehtust ülevaate ja mina annan tagasiside, kuidas on tehtu kooskõlas projekti eesmärkidega. Tagasiside annan vajadusel individuaalselt vesteldes, et vajalik info jõuaks õigesse sihtkohta ilma vahenduseta.

• Tagasisidestamiseks valin sobiva aja ja koha.

• Tagasiside andmisse kaasan asjakohased inimesed(kolleegid).

• Tegevuste järel annan konkreetse tagasiside, mida tehti ja mis mõju oli sellel projektile või ülesande lõpptulemusele.

• Tagasiside andmisel edastan täiendavat informatsiooni, et meeskond ei oleks infosulus ja et info oleks värske.

• Arvestan meeskonnaliikme vajadusi, võimalusi ja vastuvõtuvõimet, ei anna talle liiga palju tagasisidet korraga.

• Kontrollin, kuidas saadi minust aru.

• Ma ei ole üldiselt jäik, olen nõus ära kuulama võimalikud vastuargumendid ja erinevad seisukohad ning nendega ka päriselt arvestama. 

Eesmärgipõhise protsessi algatamine ja käivitamine võib olla oluline samm soovitud tulemuste saavutamiseks.

• Määratlen selged eesmärgid: 

Alustan protsessi määratledes selged ja konkreetsed eesmärgid, mille poole soovin püüelda. Oluline on, et eesmärgid oleksid konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, olulised ja ajakohased (SMART).

• Protsessi alguses kaasan olulised osapooled, sealhulgas need, kellel on otsene seos projekti eesmärkide saavutamisega. Tagan, et kõik osapooled mõistavad eesmärke ja on motiveeritud nende poole püüdlema. Üldiselt püüan kõigepealt leida kaasamõtlejad ja siis spetsialistid.

Üldiselt on oluline alustada protsessi selgete eesmärkide määratlemisega ja kaasata olulised osapooled protsessi alguses.

• Koostan tegevsukava konkreetsete sammudega. Määran kindlaks vajalikud ressursid, vastutajad ja ajakava ning sean prioriteedid tegevuste jaoks ning ka ajaraamid.

• Rakendan tegevuskava järgides planeeritud samme ja tähtaegu ning tagan, et kõik vajalikud ressursid ja toetused oleksid olemas. Jälgin ja hindan protsessi edenemist ning kohandan vajadusel oma tegevusi vastavalt muutuvatele oludele.

• Jälgin ja hindan regulaarselt protsessi tulemusi ning võrdlen neid seatud eesmärkidega. Analüüsin saadud tagasisidet ja õppetunde ning korrigeerin vajadusel oma tegevusi ja plaane vastavalt saadud kogemustele.

Tegevuskava koostamine, kommunikatsioon, tegevuste rakendamine ning tuge ja juhendamist pakkumine on võtmetegurid protsessi edukaks käivitamiseks ja eesmärkide saavutamiseks.

Tegevuste ja tulemuste analüüsimine ning hindamine, tagasiside andmine ja probleemide lahendamine on oluline osa tõhusa ja jätkusuutliku tööprotsessi tagamisel. Siin on mõned sammud, mida võiksite järgida:

• Alustan tegevuste ja tulemuste analüüsimist, määratledes selged mõõdikud ja eesmärgid, mille alusel hindan oma tööd ja panust. Oluline on, et need kriteeriumid oleksid mõõdetavad ja aitaksid mul saavutada eesmärke.

• Jälgin regulaarselt oma tegevusi ja tulemusi, et näha, kuidas minu töö edeneb ja kas ma liigun oma eesmärkide suunas. Selleks kasutan erinevaid jõudluse mõõdikuid ja töövahendeid ning püüan koguda asjakohast tagasisidet ja andmeid.

• Analüüsin saadud andmeid ja tulemusi, et mõista, mis minu töös hästi toimib ja mis vajab parandamist. Otsin trende, mustreid ja seoseid ning üritan tuvastada nii oma tugevusi kui ka nõrkusi.

• Ma annan asjakohast tagasisidet oma tegevuste ja tulemuste kohta, et aidata iseennast arendada ja oma oskusi parandada. Tagasiside, mida ma annan, peaks olema aus, tasakaalustatud ja sisaldama selgeid soovitusi edasiliikumiseks.

• Kui tekivad probleemid või väljakutsed, korraldan struktureeritud probleemide lahendamise protsessi, et leida sobivaid lahendusi ja tegevuskavasid. Ma kaasan sellesse protsessi nii ennast kui ka teisi asjaosalisi ning püüan koos välja töötada jätkusuutlikud lahendused.

• Põhjaliku analüüsi ja tagasiside põhjal kohandan oma tegevusi ja lähenemisviise vastavalt vajadusele. Ma olen valmis tegema muudatusi vastavalt muutuvatele oludele ja õppima oma kogemustest ja vigadest.

Meeskonnatöö korraldamine nõuab tegelikult üsna suuri pingutusi ja ka oskusi. Tagada tuleb ju meeskonnaliikmete tõhus panustamine vastavalt nende oskustele, võimetele, isikuomadustele ja motivatsioonile.

• Määran selged eesmärgid ja ülesanded, mida meeskond peab saavutama. Veendun, et ülesanded oleksid selgelt määratletud, mõõdetavad ja realistlikud ning vastaksid meeskonna üldistele eesmärkidele ja prioriteetidele.

• Hindan meeskonnaliikmete oskusi, võimeid, isikuomadusi ja motivatsiooni, et määrata kindlaks nende tugevused ja nõrkused ning sobivad rollid ja vastutusalad. Arvestan nende eelnevaid kogemusi, haridust ja erioskusi ning kaasake neid otsuste tegemisse.

• Jagan ülesanded ja vastutusalad meeskonnaliikmete vahel vastavalt nende oskustele ja pädevustele, seejuures püüan leida tasakaalu erinevate oskuste ja tugevuste vahel ning julgustage meeskonnaliikmeid võtma vastu väljakutseid ja arendama oma oskusi.

• Kasutan erinevaid juhtimisvõtteid, et motiveerida ja toetada meeskonnaliikmeid nende ülesannete täitmisel. Minu jaoks on oluline olla toetav ja juhendav ning pakkuda vajadusel tuge ja juhiseid, samuti anda tagasisidet ja tunnustust saavutuste eest.

• Loon avatud suhtluskeskkonna, kus meeskonnaliikmed saavad vabalt jagada oma mõtteid, ideid ja muresid ning anda tagasisidet ja arvamusi. Julgustan aktiivset suhtlust ja koostööd ning olen avatud uutele ideedele ja lähenemisviisidele.

• Jälgin ja hindan regulaarselt meeskonna edusamme ning kohandage vajadusel ülesandeid ja vastutusalasid vastavalt muutuvatele oludele ja vajadustele. Oluline on olla paindlik ja valmis tegema muudatusi vastavalt meeskonna dünaamikale ja väljakutsetele.

• Pakun meeskonnaliikmetele arenguvõimalusi ja toetust nende oskuste ja pädevuste arendamiseks ning motiveeri neid püüdlema paremate tulemuste poole. Oluline on luua keskkond, kus iga meeskonnaliige tunneb end väärtustatuna ja tunnustatuna ning saab panustada meeskonna ühiste eesmärkide saavutamisse.

Kokkuvõttes on minu jaoks oluline korraldada meeskonna tööd, andes meeskonnaliikmetele asjakohaseid ülesandeid vastavalt nende oskustele, võimetele, isikuomadustele ja motivatsioonile ning kasutades sobivaid juhtimisvõtteid, et tagada tõhus ja produktiivne tööprotsess.

Kaardistan tegevused tähtaegu silmas pidades tähtsuse järjekorras. Jagan tööülesanded vastavalt oskustele ja võimetele ning kriitilisemad ülesanded jagan kogenumatele kolleegidele. 

Juhiste andmisel olen konkreetne: Kes, millal ja mida ja mis tähtajaks.

Kui tegemist on uute, kolleegide tervisele võimalikku ohtu kujutavate tegevustega või kemikaalidega siis konsulteerin asjatundjatega, tellin vastava teemalise koolituse ja tööohutusalase instrueerimise. Jälgin, et kõik vastava teemaga kokkupuutuvad isikud saaksid piisavalt infot ja instrueeritud, et projekti või tööga ohutult jätkata.

• Olukorra ilmnedes kogun esmalt teavet kõikidelt osapooltelt.

• Seejärel analüüsin tekkinud olukorra tekkepõhjuseid.

• Leian lahendused ja teavitan sellest meeskonda ning jagan olukorra lahendamiseks ülesanded vastavalt meeskonnaliikmete võimekuseke.

Üheks meie kooli, eriti tehnoloogia õppesuuna arengueesmärgiks, on olla uuendusmeelne ning olla kursis uute tehnoloogiatega, olla innovatiivne ja digipädev. Kavandan ja viin kolleegidele läbi koolitusi ``loometehnoloogiad õppevara loomiseks``. Selleks olen kavandanud õppekava ja loonud võimalused veebis õppimiseks. 

2023 a. kevadel viisin läbi koolituse ``loometehnoloogiad õppevara loomiseks``, meie kooli õpetajatele. Selleks tegin vastavad ettepanekud kooli juhtkonnale ja pidasin nõu koolitusjuhiga. Kaardistasin koolitusvajadused, lõin väikese õpikogukonna ja valmistasin selle toel ette õppekava. Selle teo eest sain kooli tunnustussündmusel tunnustatud, kui ``elukestava õppe toetaja``. 

Hetkel toetan ja juhendan kaht kollegi. 

Üks, vanem õpetaja vajab toetust digitehnoloogiate valdkonnas. Toetan teda hea meelega kuna ta ise on veel vägagi õppimisvõimeline ja mõistab mil moel digitehnoloogiad hõlbustavad õppetöö tegemist. Üheks põhilisemaks toetuseks on erialaste digitaalsete õppeülesannete loomisega toetamine, nende koostamine ning vormistamine. Seejuures räägin ka lahti miks on vaja õppuritele õppeülesandeid etappide kaupa visuaalselt näidata. Minu toetusest ja jauhendamisest on olnud abi piisavalt, et nt. õppesüsteemis, Teams rakenduses, päevikutes ja dokumentides suudab ta juba iseseisvalt hakkama saada. Samamoodi avab ise veebis õppeülesande, näitab sealt olulist infot  või prindib välja vajaliku osa.

Teise, uuema ja noorema õpetaja toetamisel lähtun  sellest mis teeb tema kohanemise hetkel lihtsamaks ja mugavamaks. Näitan ära meie õppesüsteemi ülesehituse, rakenduskavad ja selle sisu, õpimapi loomise ning pidamise põhimõtted. Temagi on selle generatsiooni õpeaja kes vajab digisüsteemides toetamist. Kuigi ta saab hakkama õpihaldusüsteemides, päevikutes siis aegajalt näita kuidas käib moodulite protkollide loomine jne. Lisaks tuleb ka teda toetada õppeülesannete loomisega. Õigupoolest, olen talle minu poolt varem loodud digitaalsed õppeülesanded ette söötnud ja temaga koos läbi arutanud, mil moel antud ülesannet läbi viia, tehes vajadusel korrektuure uue õpetaja erialastest kogemusest lähtuvalt. Nii saigi üks jaanuaris-veebruaris 2023 läbi viidud korstna ladumise ülesanne uuenduse. Seega arvestan ka uute õpetajate erialase kogemusega. Enesearengust lähtuvalt olen soovitanud ette võtta teekonna vähemalt ühe cad tarkvara omandamisel, mis hõlbustab tunduvalt tänapäevase õppematerjali loomist.

Anna vestluses kolleegiga talle asjakohast tagasisidet selle kohta, kuidas tal on läinud. Kuidas ta on uue töökeskkonnaga kohanenud ja mis edusamme teinud. 

• Võrdleme varem seatud eesmärke ja seda mis sai tehtud. Seame uued eesmärgid ja tegevuskava.

• Analüüsime, kas varem eesmärkide täitmiseks rakendatud toetavad vahendid ja tegevused andsid tulemust. Teeme vajadusel korrektuurid. 

• Annan kolleegile asjakohast tagasisidet õpetaja ja enesearenguvajadustest lähtuvalt, mille tulemusel on võimalik oma tööülesandeid tõhusamalt täita. 

• Seame kindlad mõõdikud, mis aitavad meil eesmärkideni püüdlust mõõta. Näiteks peaks kolleeg CAD programmide kasutamise oskusi arendama, mis võimaldaks tal ise õppeülesandeid koostada. Kui ta seda iseseisvalt suudab siis on üks eesmärkidest saavutatud.

• Tagasiside andmisel olen professionaalne , aus ja toetav.  Toon esmalt toon välja õnnestumised ja seejärel räägin arenguvajadustest.

• Olen vajadusel (võimalusel)alati ja stabiilselt toeks ja julgustan kolleegi ennast ise julgelt analüüsima.

• Toetan kolleegi ressurssidega.

Koolitusturgu ja koolitusvajadust analüüsin koos juhtõpetaja ja koolitusjuhiga. Üldiselt aga hoiab koolitusturul ja koolitusvajadustel silma peal meie kooli koolitusjuht. Koolitatavad käivad meil koolituskaardiga läbi töötukassa. Seega minu kontakt nt. tööandjatega sisuliselt puudub. Ma olen teadlik selles, et ma peaksin olema ise aktiivsem tööandjatega suhtlemises aga nagu siin varem mainitud on minu töökoormus juba piisavalt suur ja paraku puudub selleks aeg. 

Kui analüüsi tulemustest selgub, et minu poolt pakutavaid koolitusi on vaja ja kohalikus piirkonnas vastavaid teisi koolitajaid ei leidu siis teen vastava ettepaneku kooli arendusjuhile ja koolitusjuhile. Koostöös arendus-ja koolitusjuhiga töötan välja koolituse õppekava. 

Viimane minu poolt välja pakutud ja loodud koolitus loometehnoloogiad õppevara loomiseks näitel, sai ellu kutsutud vajadusest hoida õpetajad kursis uuemate tehnoloogiatega ja suunata neid uusi tehnoloogiaid kasutades looma põnevamat õppevara.

Meie kontekstis uurin ja küsin vastava sisuga küsimusi inimestelt otse. Muul juhul koostan küsimustiku milles uurin täpsemalt koolitatavate oskuste kohta ja ka arenguvajaduste kohta. 

Täendkoolituse õppekava koostan koostöös meie kooli kvaliteedi- ja koolitusjuhiga. Täiendkoolituse kavandamisel lähtun sihtrühma vajadustest, korraldadest selleks eelnevalt vestlused ja küsitlusi nt. koolitatavate eelnevate kogemuste kohta koolitusel käsitletavatel teemadel. Nt. Kuressaare Ametikooli õpetajatele kavandatud ``loometehnoloogiad õppevara rikastamiseks`` koolituse kavandamisel uurisin õpetajatelt nende varasemaid kokkupuuteid ja oskusi loometehnoloogiate võtmes. Eeltööna viisin huvilistele ja õpetajatele läbi testkoolituse, mille eesmärgiks oli uurida õpetajate tehnoloogiaalaseid oskuseid ja valmisolekut koolituse osalemiseks ning tõsta huvi loometehnoloogiate teemadel.  

• Tutvudes õppekavaga vaatan, millised on selle eesmärgid, õpiväljundid ja sisu. See annab mulle selge raamistiku, mille sees ma saan töötada ja mõelda sellele, kuidas neid eesmärke kõige efektiivsemalt saavutada.

• Seejärel uurin oma osalejaid. Oluline on ju mõista, kes nad on – nende varasemad kogemused, teadmiste tase ja õpistiile. Näiteks, kui ma tean, et osalejate seas on palju visuaalseid õppijaid, siis ma kavandan rohkem tegevusi, mis hõlmavad visuaalseid elemente nagu diagrammid, videod või interaktiivsed esitlused.

• Arvestan ka osalejate motivatsiooniga. Mis neid kursusele tõi? Kas nad otsivad uusi oskusi tööalaseks edenemiseks või on see pigem isiklik huvi?

• Kursuse kavandamisel lähtun põhimõttest, et õpe peab olema interaktiivne. Ma üritan vältida pikki loenguid ja eelistan selle asemel töötubasid, grupiarutelusid ja praktilisi ülesandeid. See mitte ainult ei aita kaasata osalejaid, vaid soodustab ka sügavamat õppimist, kuna nad saavad teooriat kohe praktikas rakendada.

• Täiendkoolituse planeerin nii, et õppijad saaksid vajadusel õppida omas tempos. Selleks olen loonud vastavad võimalused veebis ja õppetöökojas. Õpiväljundeid on õppuritel võimalik tõendada mitmel moel. Koolituse planeerimisel olen aluseks võtnud meil väljatöötatud moodulite rakenduskava. Nt. Plaatimistööd, mis on saadaval Kuressaare Ametikooli kodulehel. Täiendkoolituse kava kirjutan lahti teemade ja tundide kaupa ning see on koolitusel osalejatele nähtav õppematerjalide veebilehel.

Õpetajate täiendkoolituse kavandamine

Koolitusele registreerimine ja varasemad kokkupuuted vastaval teemal.

Õpiväljundite saavutamise hindamiseks valin hindamismeetodi mis peegeldab reaalselt omandatud oskusi. Üldiselt olen oma töös paindlik ja lasen nt. täiskasvanud õppuril ise valida meetodi mil moel enda oskusi tõendada.

Loometehnoloogiate täiendkoolituse näitel on õppuril võimalik tõendada oma oskusi individuaalselt probleem ülesannet lahendades või ka meeskonnas töötades. Võimalik on ka valida raskem teekond nt. kompleksülesande lahendamise läbi tegemisel.

Täiskasvanute plaatimiskoolitusel olen andnud võimalusi oma teadmisi lisaks praktilisele tööle ka teoreetiliselt tõendada nt. õpimapis tehtud tööd analüüsides või testi sooritades.

Õpperuumides vaatan enne koolituste algust üle koolituse käigus kasutatavad ruumid ja seadmed. Vajadusel uuendan tarkvarad.  

Toetan ennast juhtivat õppijat kavandades õppeprotsessi õppekeskkonna nii, et õppija saaks võimalikult palju ise protsessis kaasa rääkida. Kursusele registreerides on õppuril võimalik anda selleks esimene sisend.  Et õppija saaks omandatud oskuste piires iseseisvalt töötada, loon vastava keskkonna veebis ja võimalused tööruumides. 

Täiendkoolituse õppekava vaatame koos koolitusjuhi ja juhtõpetajaga ühiselt üle. Vaatame kas õppekava vastab eesmärkidele ja kas õppekava kattub tööturu vajaduste ja praktiliste läbiviidavate tegevustega koolituse jooksul.

Jälgime, et:

• täiendkoolitus vastaks tööturu vajadustele

• täiendkoolituse õpiväljundud vastavad koolituse sisule

• täiendkoolitus viiakse läbi asjakohaseid meetodeid kasutades

• täiendkoolitusel kasutatakse tänapäevaseid tehnoloogiaid ja vahendeid

• täiendkoolitusel kasutatakse asjakohaseid hindamismeetodeid

Täiendkoolituse viin läbi vastavalt koolituse plaanile.

Jälgin, et:

Õppeprotsess on selline voolav liikumine mille üle kontrolli omades on võimalik jälgida iga õppuri (kuni 12 in praktilises töös) arenguid.  Õppija arengutest lähtuvalt on võimalik suuremat gruppi jagada mitmeks grupiks. Nt. plaatimismooduli õppurid ongi mul praegu jagatud mitmeks grupiks kuna õppurid on nii erinevate tasemetega. 

• Täiskavanud

Töötavad ise juhendamisel valides ise aja millal oma tööd teostada. Teevad sissekandeid õpimappi. Võivad samal ajal olla ka tööl. Omandavad uusi teemasid ise. Vajadusel küsivad nõu.

• Edasijõudnud põhikoolijärgsed

Töötavad ise juhendamisel aga kuna nad oskavad oma aega ise planeerida ja suudavad oma tööd ära teha siis on neil õppimise ja liikumise vabadust rohkem. Töötavad uusi teemasid ise läbi.

• Vähemvõimekamad

Vajavad pidevalt tähelepanui ja juhendamist. Osalevad igas teoreetilises tunnis ja uue teema läbitöötamisel.

• Need kes pidevalt puuduvad

Erijuhtumid kellega tuleb tegeleda eraldi ja kelle liitmine tavagruppi pidurdab vähemvõimekamaid õppureid veelgi.

Selline gruppide moodustamine on mulle andnud võimaluse teemadega kontrollitult edasi minna ja anda jõukohaseid ülesandeid nii, et keegi väga ei kannataks.

Ettekanded riiklikul tasemel

• Ettekanne ehituserialade võrgustikukohtumisel Rakveres. 13.-14.oktoobril 2022.a. 

Ettekandeks Virtuaalmaja projekt ja selle kontseptsioon ehk 3D mudeli ja kontekstipõhine õpetamine. Samuti tegin ettekande teemal, õppematerjalide digitaliseerimine ja digivahendite kasutamine ehituserialade õppetöö kaasajastamiseks ja rikastamiseks, enda praktikate ja kogemuste baasil.

Virtuaalmaja projekt sai tõuke ``Joint Staff Training (C1) - ``Digital Didactics in VET`` Erasmus+ KA2 project DiVitDe `` projekti raames.  

Virtuaalmaja projektiga on plaanis mitmed koostööd erialamoodulite arendamiseks. Nt. plaatimismooduli arendus koostöös teiste plaatmisõpetajatega.  

• Ettekanne Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. 26 oktoobril 2022.a.

Tutvustasin digitaliseeritud õppematerjalide ja asjakohaste veebipõhiste digivahendite kasutamise võimalusi www.ehitusest.com veebinäitel näitel. Tõin näited praktikast, millised töövahendid on töökindlad, mis mitte ja mida saab koos õppuritega õppetöös kasutada. Millisel viisil ja milliste vahenditega luua töötav õppematerjalide jagamise veebikeskkond.

• Loometehnoloogiate koolitus. 

Inspireerin läbi enda tegevuste ja soovitan läbi enda kogemuste

Igapäevases töös nõustan digivahendite kasutamisel ja toeatan digitaalsete õppeülesannete loomisega meie kõige vanemat õpetajat (71). Ta ise on seejuures uutest digilahendustest väga vaimustuses ja ei karda küsida abi ning mõistab digilahenduste väärtust õppetöö rikastamisel. Nt. koos loodud õppeülesanne  kuivkrohvplaatide paigaldamise moodulisse kus on näha ülesande erinevad etapid. Selle suurim väärtu seisneb selles, et õppeülesande lahtiseletamisele kulub vähem aega ja seega jääb aega muudeks tegevusteks.

Õppijate eripäraga arvestades olen loonud mahuka veebilehe mis loob võimalused omandada erialaseid teadmsi distantsil ja iseseisvalt. Lehe loomiseks olen kasutanud üsna palju erinevaid digivahendeid mis on turvalised ja töökindlad. Loodud õppevaraga toetan nt. ennastjuhtivaid õppureid ja neid kes ei saa mingil põhjusel osa võtta koolitundidest või praktilistest töödest. 

Näidatud veebileht on pidevas arenemises ja tõendatud kasulikkusest õppuritele laiemas pildis on veel hetkel vara rääkida kuna see on laia kasutust silmas pidades alles uus lahendus meie majas. Küll aga lõin ma selle lahenduse ju enda töö lihtsustamiseks ning täna võin ma julgelt öelda, et see on ennast juba tõestanud mitmes olulises aspektis. Nt. täna saan ma jagada õppeülesandeid ja õppematerjale põhikoolijärgsetele õppuritele, koolituskaartidega täiskasvanud õppuritele ja erialalõimingu õpetajatele. Samuti saan jagada uudiseid, erialaseid õnnestumisi ning oma mõtteid kolleegidega enda koolist ja erialavõrgustikust. Lapsevanemad ja teised huvilised näevad õppetöö erialaportfooliotes mida me õppetöös tegelikult teeme. Minu õppetööportfoolio, õppematerjalid ja õppeülesanded on korrastatud ja koondatud ühte kohta.

Selle veebilehe, õppematerjalide ning ülesannete kogu näitel tegin ka ettekande 2022 sügisesel võrgutikuseminaril ja 2022 sügiseses stažeerimisel Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse valdkonna juhtidele. Tagasiside minu tööle oli väga positiinve ja kolleegid teistest koolidest olid kohe huvitatud koostööst ning koolitustest. 

Soovitan kolleegidele julgelt kasutada erinevaid digivahendeid

Nt. Soovitan õppetöö rikastamiseks jäädvustada tundidest videolõike erinevatest ülesannetest või ülesande lõikudest, mida on hiljem põnev õppuritega järelvaadata YouTube või TikTok kanalitest, millelt siis oma tegevust analüüsida või ka teistele huvilistele jagada. Vajadusel toetan videolõikude järeltöötluse ja videote kokkumonteerimisega ning üleslaadimisega soovitatud turvalistesse kanalitesse.

Soovitan ja vajadusel aitan luua digiportfoolio või õppematerjalide portfoolio, kasutades selleks turvalisi digikeskkondi. Nt. Õpetajaportfoolio loomist google teenustel, millel on loodud ka käesolev kutseõpetajaportfoolio ja www.ehitusest.com/esileht. näide keda olen aidanud?!?!?!

Õpilasfirmade töö toetamine

Kindlasti soovitan julgelt kasutada erinevaid tarku tehnoloogiaid nt. õpilasfirmade tegevusele kaasaaitamises õpilasfirma juhendaja või toetajana. Hetkel juhendan ise õpilasfirmat Woodtrend_of kelle toodeteks on parkimiskellad. Juhendan toodete prototüüpimisel ja töötlusfailide ettevalmistamist, kasutades selleks erinevaid programme ning juhendan toodete väljalõikamist lasertöötlsupingil.

Enne möödunud aasta jõule toetasin ka Lümanda Põhikooli 7-8 kl. minifirma Telkur juhendajat julgelt kasutama digi ja tehnoloogilisi vahendeid õpilaste toetamiseks. Selleks leppisime kokku aja ja KAK Tehnoloogiamaja digitöökojas viisin läbi vastava töötoa kas juhendaja sai koos õpilastega tooteid valmistada kasutades minu juhendamisel vastavat tarkvara ja lasertehnoloogiat.

Koostöö riiklikul tasemel

• Haapsalu Kolležiga teen koostööd aastast 2018. Õpetan seal 3D modelleerimist. Lisaks viin läbi 3D modelleerimise ja laserlõiketehnoloogia lõimingut. 

Ühiselt KAK Tehnoloogiamajaka juhtõpetajaga oleme Haapsalu Kolležis läbi viinud plastide ja vaikude loengut ning praktilist töötuba KAK Tehnoloogiamajaka õppetöökodades kuna meil on selleks ideaalsed tingimused olemas. Õppes rakendame erinevaid digivahendeid ja tehnoloogiaid. Nt. compohub õppematerjale, cad programme toodete modelleerimiseks, cnc masintöötlust toodete väljalõikamiseks. 

• Haapsalu Kolledži vilistlase, õppejõuna ja käsitöötehnoloogiate ja disaini õppekava  nõukogu liikmena kasutan ja tutvustan digitehnoloogiate asjakohast rakendamist õppetöös. Näitena olen loonud veebipõhise 3D modelleerimise õppimist toetava keskkonna www.kolmdee.info .

• Digimetoodikate loomisest ja rakendamisest ehitusest.com veebilehe näitel tegin 2022 a. sügisel ettekande stažeerides Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses ja ehituserialade võrgustikuseminaril kutseõpetajatele. 

Koostöö ja koolitused

• Lisaks tehnoloogiatundidele on õpilastel võimalik minu juhendamisel läbi viia erinevaid projekte, nt. õpilasfirmade tegevuses. Ühe näitena, minifirma projekt Lümanda Põhikoolis, mille minifirma Telkur õpilased käisid meil tutvumas tehnoloogiatega, et saada ülevaade ja esmased oskused erinevate detailide tootmiseks loometehnoloogiate abil.

• Tutvustan ning õpetan koolide õpetajatele loometehnoloogiaid ja nende kasutamist õppetöös. 

Tehnoloogiaõpetus

• Minu kõrvaltööks kutseõppele on tehnoloogiaõpetus, mida ma pakun meie koolis olevate tehnoloogiliste võimaluste tõttu kohalike koolide 9. klassidele. Portfoolio 

Meie tarkade tehnoloogiate laboris KAK Tehnoloogiamajakas käivad tehnoloogiatundides Kuressaare Vanalinna Põhikool ja Kuressaare hariduse Kool.

Kasutades ise erinevaid tänapäevaseid digivahendeid juhtidega suhtlemisel, teoreetilistes ja praktilistes tundides saan ma anlüüsida, kuidas aitavab erinevate digivahendite kasutamine kaasa õppetöö läbiviimisele Kuressaare Ametikooli Tehnoloogiasuunas. Analüüsi järelduste põhjal teen vastavad ettepanekud juhtkonnale või IT juhile. 

Tehnoloogiaõpetuse tundide ja loometehnoloogiate õpetamise eestvedajana on minu vabatahtlikuks panuseks Kuressaare Ametikooli Tehnoloogiamajaka digiseadmete kaasajastamine. Üheks vabatahtlikuks projektiks koostöös juhtõpetajaga oli Loomelabori loomine ja täitmine kaasaegsete loometehnoloogiatega. Olles loometehnoloogiate sisuekspert pean vajalikuks olla tehnoloogiate mõttes värske ja seega teen vajadusel ettepanekuid varustada arvutid uuemate tarkvaradaega või vajadusel soetada uuemat loometehnoloogiat. 

Koostöös juhtõpetajaga oleme Kuressaare Ametikooli Tehnoloogiamajakasse soetanud laserlõikuri ja 3D skanneri, kuna oleme näinud, et need kaasaegsed seadmed muudavad praktilist õppetööd tänapäevasemaks ja tõhusamaks.  Täna kasutame 3D skannerit ja laserlõikurit tehnoloogiatundides ja loometehnoloogiate õpetamisel täiskasvanute rühmades. Seadmed leiavad kasutust tasemeõppe õpilasfirmade tegevuses toodete prototüüpimisel ja valmistamisel.

Võimalikke turvariske hindan koostöös kooli IT juhiga. Läbin digiturvalisuse koolituse.

Kaardistan:

• Kaardistan enda tööga seotud riskid,püüdes mõista millist kahju võib üks või teine oht minu hallatavas üksuses põhjustada.

• Prioriseerin erinevad ohud tõenäosuse ja mõju järjekorras, mis aitab näha ja keskenduda kõige kriitilisematele ohtudel.

• Töötan koos IT juhiga välja turvameetmed või vastavad tegevused,. mis aitavad riske maandada.

Lihtne eluline näide.
Loomelabori vastutaja, Tehnoloogiaõpetuse ja 3D modelleerimise õpetajana olen vahendajana pidanud leidma lahendsi, kuidas õpilased saaksid dokumente transportida võrgu abita nt kasutades usb andmekandjat. Ideaalis peaks olema vastav seade antud kooli poolt ja ka eelnevalt kontrollitud. Alati ei saa vabalt kasutatavas arvutiruumis kõiki tegevusi kontrollida ja seega jääb risk siiski õhku. Oluline on olla sellest teadlik ja sellest teavitada.

 Olen teadlik, et tehnoloogia üksi ei suuda kaitsta organisatsiooni kõikide turvariskide eest.

Loon õppeülesandeid millesse on põimitud digivahendite kasutamine nt. betoonitööde näitel. Selle näite ideeks oli lasta õpilastel õppeülesanne avada QR koodi abil, võtta mõõdud olemasolevalt trepilt, eskiisida, arvutis päriselt kasutatavaks  3D mudeliks modelleerida ning seejärel jooniseks vormistada ja õpetajale edastada. Õpilaste kaasamine tigivahendite rakendamisse on andnud võimaluse luua põnevad, mitut oskustasandit hõlmavaid ülesandeid. Näitena toodud ülesanne (vt. mitmekülgsus) võeti õppurite pool innuga vastu. Muljetavaldav oli näha isetegemise soovi trepi mõõdistamisel ja selle 3D mudeli loomisel. 

Antud ülesande baasilt olen hinnanud, et digivahendite kasutamist võib õppeülesannetesse julgemalt sisse põimida. Vastavad ettepanekud teen meie juhtõpetajale.

Jälgin, hindan ja analüüsin digivahendite kasutamist õppeülesande sooritamise käigus ja õpimapis. Vajadusel teen ettepanekud korrektuurideks.

Mudelid, QR, õpimapp

Laser, skänner jne

Õpilasfirmade tegevus läbi tigivahendite

Digivaldkonna strateegiate väljatöötamises ja seires ma osalenud ei ole. Küll aga olen andnud sisendit erinevatest vajadusest (koolitused, digiõppevara, loometehnoloogiad) ja olen panustanud digitaliseerimise arendamisse kaardistades koolitusvajadusi oma kompententside ja tegevsuraadiuse piires. 

Esmalt keskendun sellele, et tõsta juhtkonna teadlikkust uusimatest haridustehnoloogia arengutest ja nende potentsiaalist õppeprotsessi toetamisel. See hõlmab uuringute, juhtumiuuringute ja edulugude jagamist, mis näitavad tehnoloogia mõju õpilaste kaasatusele, motivatsioonile ja õpitulemustele.

Olen teinud rohkelt tööd, et tulevikus võtta kasutusele uuemad lähenemised ehitusvaldkonna (tehnoloogiasuuna) õppeülesannete õpetamisel. Nt 3D mudelipõhised õppeülesanded ja interaktiivsed õppematerjalid, mis on põimitud üheks hoomatavaks tervikuks. 

Selle, 2024 aasta jaanuaris tutvustasin ehituse juhtõpetajale ja kooli kvaliteedijuhile oma nägemust uudsest õpetusmetoodika ideekavandist ja selle vahendi lihtsamat prooviversiooni. Erinevatel põhjustel ma mahukamat versiooni siinkohal veel avaldada ei saa.

Lisaks annan nõu tehnoloogiliste lahenduste valimisel, mis sobivad meie haridusasutuse vajaduste ja eesmärkidega. Näiteks teen ettepanekuuid erinevate digivahendite soetamiseks, mis võimaldavad meie koolil üldpildis pakkuda paremat haridust.

Eneseanalüüs koos näidetega, selgituste ja viidetega tõendusmaterjalidele 

Eelkõige olen kutse-eetikast lähtuvalt teistele eeskujuks läbi enda tegevuste. Oma töös järgin tugevalt oma sisemist kompassi, mida olen aja jooksul rohkem usaldama hakanud. Tänu selle on aja jooksul minus kokku kasvamas isiklikud ja professionaalsed väärtused, mis on moodustamas ühte hoomatavat ja käega katsutavat tervikut. See moodustab eetilise raamistiku mis aitab mul teha otsuseid.  

• Suhtun kõikidesse õpilastesse erapooletult ja õiglaselt pakkudes neile võrdseid võimalusi õppimiseks ja arenguks, sõltumata nende taustast, eripärast või isikuomadustest.

• Kutseeetika eeldab minult professionaalsuse säilitamist ja enesetäiendust.  See eeldab, et ma olen pidebalt kursis uute arengutega, uuemate õppemeetodite ja -teooriatega, mis aitavad mul tõhusamalt toetada õppija arengut.

• Oma töös pean konfidentsiaalsust väga tähtsaks. Minu ja õpilase omavaheline jutt jääb minu ja õpilase vahele ja ei jaga õpilast puudutavaid andmeid.

• Eetiliste dilemmade ja konfliktiolukordade lahendamisel olen läbipaistev ja aus ning valmis oma seisukohti kaitsma ja selgitama. Anna endast aprima, et olla avatud suhtlusele ja konstruktiivsele tagasisidele.

Kokkuvõtteks:

Kõik mida ma oma töös teen või ütlen imbub paratamatult väga paljudesse eluvaldkondadsesse. See sunnib mind olema avatud ja terav, mille läbi mõistan, millist vastutust ma õpetajana õppurite ja ühiskonna ees kannan.

Õpetaja töö tõttu puutun ma tihti kokku mitmete avaliku elu organisatsioonidega ja projektidega või olen nendega vabatahtlikuna tihedalt seotud. Kuressaare  on väga väike linn. Seetõttu mind teatakse ja suhtutakse kui õpetajasse. Seejuures olen püüdnud säilitada ka ise-ennast sellisena nagu ma olen. Kaitseliidu õppustel ja muudel sündmustel sh ka avalikel tähtpäevade pidustustel teavad inimesed mind ikka õpetajana ja seega püüan ka vastavalt käituda.

Minu töö õpetajana, osalemine erinevates koostööprojektides ja vabatahtlik tegevus Kaitaseliidus on mulle andnud võimaluse reisida ja õppida ning näha erinevaid inimesi ja ühiskondi. Sellest tulenevalt on mul käes head kogemused ja oskused mille kaudu anda edasi erinevaid väärtusi õppuritele, olles ise eeskujuks.

• KUFI (Solistica lauluvõistluse toetamine)

• SÕBER (heategevus, paadiralli korraldamine heategevuse eesmärgil)

• Kaitseliit (õppused, prepäevade korraldamine ja läbiviimine, teavitamine)

• Avaliku ruumi arendamisse panustamine võttes osa erinevatest projektidest ja konkurssidest. 

• Vabatahtlik panustamine kultuuri. ( Juhan Peegli skulptuuri visuaalprojekti vedamine) 

Enesearengu jälgimine sh. kaardistamine on mulle oluline. 

Mõistan, et õpetajana pean olema kursis kõige värskemate muutustega ühiskonnas ja erialamaastikel. Kuna aegunud teadmistega õpetaja selles kiirelt muutuvas maailmas täna enam eriti ei toimi siis sellest lähtuvalt püüan omal parimal viisil olla kursis erialaste uudistega ning maailmas aset leidvate uute tehnoloogiate arengutega. Seetõttu käin regulaarselt õppimas ja stažeerimas nt, teistes koolides või välislähetustel, võttes osa erinevatest projektidest. 

Olles ise aktiivne on Kuressaare Ametikool mind enesearengu teel ka alati toetanud. Mõistan, et olles valinud õpetaja kutse, olen võtnud ka vastutuse käituda vastavalt, olles eeskujuks ja suunanäitajaks.  

Ehituse erialadel on oluline õppetöö käigus rääkida ka sellest mida on meie esivanemad saavutanud, mida ja kuidas ehitanud ning mida suurepärast on vanadest kultuuridest tänapäeva kandunud. 

Pidades oluliseks traditsioonilisi ehitusmaterjale, töövõtteid ja nende säilitamist ehituskultuuris, oleme tavaks võtnud külastada Saaremaa lubjaparki. Seal on õppuritel võimalik tutvuda kuidas valmistatakse traditsioonilist sideainet lupja ja kuidas valmistatakse sellest tooteid (lubjapastad, värvid).

Ise, liikudes ringi Euroopas, toon oma rännakutelt kaasa pilte vana Euroopa ehituskutuurist. Nt. pildid Roomast ja esitlen neid õpilastele.

Probleemide lahendamisel ma tegelikult toetungi loetletud teadmistele kuna see on minu töös möödapääsmatu. Rakendades neid teadmisi oma isiklike päriseluliste projektide loomisel kannan oma kogemused üle õppetöösse.

Nt. nn. talupojamatemaatika koos lihtsa loogikaga mis aitab mitmel erialal tõhusalt arvutada mahte ja erinevate materjalide koguseid. Mõõtmised ja arvutused objektil. Tavapärane on meil betoontoodete loomine õppetöö käigus nt Matemaatika abil loodud betoonist tooted millele eelnevad erinevad harjutusülesanded. 

Erialases õppetöös teen lõiminguraame skoostööd matemaatika/füüsika ja keemia õpetajaga. Selleks lepime õppeaasta alguses kokku milliseid lõimitavaid ülesandeid aastajooksul praktilistes töödes ette võetakse ja kuidas neid lõimingutundidega siduda. Selleks olen loonud õppeülesannete digitaalsed materjalid mida üldaineteõpetajad saavad lõimigutundides kasutada. Nii õpetame ühte asja.

Tehnoloogiate kasutamine on minu igapäevatöö lahutamatu osa selle tõttu, et uued tehnoloogiad kasvavad hooga ehituse erialadesse sisse. Nt 3D mudeli ja mudeliinfokesksed projektid (BIM) millest on võimalik välja võtta soovitud informatsioon igal ajal igas kohas. Ise kasutan oma töös sarnast mudelikeskset õpetamist mis on ära lahendanud lõimingutundidega seotud probleemid st, et üldainete õpetajad nt matemaatikaõpetaja ja keemiaõpetaja saavad lõimingutundideks vastava info praktilise ülesande 3D mudelist. Nii õpetame koos ühte asja. 3D mudelipõhised, lõimingutsentriks olevad ülesanded aitavad õppetööd lihtsamini läbi viia.

Lisaks kasutan tehnoloogiaid erinevate muude projektide läbiviimiseks millest saab ülevaate loometehnoloogiate rakendamist tutvustavalt lehelt.

Olles ise suur loodusesõber ja looduses viibija pean ma säästavaid ning loodusthoidvaid arenguid sh. keskkonda säästvat õppetööd väga oluliseks. Oma töös pean oluliseks säästva ja keskkonda hoidvaid mõtteviise rakendada ka klassiruumis, eriti ehituse valdkonnas, milles tekib paratamatult palju ehitusjääke.

Viin õppurid tutvuma kohalike ja jätkusuutlike, traditsiooniliste ehitusmaterjale tootvate ettevõtetega. Viimati külastasime jätkusuutlikkuse nädala raames Lümanda lubjaparki, kus õppurid said tutvuda lubjatootmise tehnoloogiatega.

Praktilistel töödel

• Müüritööde ülesanded teostan  saviseguga, mis on 100% taaskasutatav

• Plaatimistööde moodulis viin põrandaplaatimise harjutused läbi saviseguga.

• Ühte puitmaterjali kasutan mitmes ülesandes. Õpilastele selgitan kasutatud puitmaterjali puhastamisel ja sorteerimisel sellise tegevuse vajadust lähtuvalt keskkonnasäästlikkuse mõttelaadist.

• Sorteerime ehituskeemiat ja sellega seonduvaid pakendeid muudest jääkidest. Sealjuures puhastame ja kasutame ära kõik võimalikud plastikanumad ehitussegude segamiseks õppetöös, vähendades sellega poest hangitavate segunõude vajadust.

Olen eeskujuks energiasäästule õppetöökodades lülitades välja mittevajalikke valgusallikaid. Sealjuures räägin õppuritele sellise tegevuse olulisusest energia säästmise aspektidest.

• Suunan õppureid lülitama välja nn. tühjalt energiat tarbivaid valgusallikaid.

• Suunan õppureid seadmeid ja valgusallikaid välja lülitama pauside ajaks. 

Vähem paberikasutamist õppetöös.

• Olen loonud võimalused õppeülesannete avamiseks nutiseadmetes, et vähendada väljaprinditavate materjalide kogust. Näide ehitusest.com lehelt